"Jaanik(a)" - Kadri Pettai

Raamat jäi mul näppu täiesti juhuslikult, uitades Apollo raamatupoe Varraku soodusmüügil. Tegu on väga põneva teosega, kus on meile teada olevale nö inimeste elule lisaks sisse toodud ka Eesti rahvapärimustest pärit metsahaldjad ja kodukäiad.

Raamat jutustab Jaanikast, kellel on enda emaga suurepärased sõbranna-suhted, kuid kahjuks ei ole ta midagi kuulnud enda isast - ema lihtsalt keeldub talle rääkimast. Emaga koos maale, ema lapsepõlvekoju kolides, hakkab aga lõngakera veerema ning päevavalgele tuleb nii mõndagi huvitavat.

Ma nimetaksin seda noorsooromaani isegi leebes mõttes krimkaks, kuna tõesti oli väga paeluv ja põnev. Meeldivat närvikõdi lisas ka raamatu viimane sõna: "Jätkub....". Kuna raamat on välja antud 2012. aastal, loodan, et varsti näeb päevavalgust ka raamatu järg, kuna uudishimu on tõesti tappev!

Kuigi tegu on noorsooromaaniga, soovitan antud teost lugeda ka täiskasvanutel inimestel.

"Minu Mustamäe" - Armin Kõomägi

Kirjanikul on ainulaadne väljendusstiil ning hea huumorimeelega ja põnevad jutud. Raamatut kiideti Kirjandusministeeriumis, kuid alati kiidetud sealsed raamatud pole niivõrd head kui selleks osutus "Minu Mustamäe". Teine põhjus, miks seda lugeda soovisin, oli Mustamäel elatud pikad aastad ning esimesed loetud read äratasid kõik toredad mälestused, mida oma kodukandis kogesin.

Sobib kõigile, kellel on veidi kiiksuga huumorimeel.

Tsiteerin: "Ühest trepikojast väljus kiirustades nooruk, kõvad värskekapsasupi lõhnad küljes, ja rebis lahti viisteist  aastat vana bemari ukse. Märkasin tahavaatepeeglil rippumas tervet kilo lõhnakuuski. Halba aimates lisasin hoogu, aga see ei päästnud. Kutt tegi kannaka ja hetkel, mil ta must möödus, tabas mind lahtisest aknast lõhnakuuskedega vürtsitatud Dima Bilan. Olin Nördinud."

"Minu Stockholm. Vanniga merel" - Rita Ahonen

,,Kaebamine on paljude rootslaste arvates demokraatia väljendus. Näiteks teeb üks kodanik lehe kaudu ettepaneku lõpetada kirikukellade helistamine, sest need segavat tema öörahu.’’

Olin väga vaimustuses kui Minu Stockholm raamatupoodi ilmus, sest mitmeid aastaid on mul olnud Rootsi vaimustus. Minu Stockholmi oli huvitav lugeda, avas pildi sealsest elust, mida autor oli kogenud, omaks võtnud ja avastanud. Nagu ikka minu sarja raamatutega, saab teadmisi nende kultuurist, kommetest ja sealsest elust. Olin juba nii mõnegi Rootsi kultuuri hoiakutega tutvunud, kuid raamat suutis mind siiski üllatada hoopis millegi uuega. Asja tegi veelgi huvitavamaks Rita saabumise periood Stockholmi, mis toimus 1988.aastal. Elu Rootsis oli tol ajal parem kui Eestis. Igatahes hea raamat ja ilusad pildid.