"Itaalia õppetunnid" - Maria Stepnova

Alguses ei saanud väga vedama, aga veerandi pealt läks juba ladusalt ja ei suutnud enam raamatut käest panna.

Raamat räägib Ivan Ogarjovist, tema lapsepõlvest Nõukogude Venemaal, keerulistest peresuhetest ja elu keerdkäikudest. 

Elu ei lähe alati nii nagu oled planeerinud, vaid veeretab ette uusi elumuutvaid valikuid, nii häid kui halbu. Meie elus on inimesi, kes eksisteerivad meie kõrval, meiega koos, aga kas need inimesed muudavad meid ka ilmtingimata õnnelikuks? Ivan Ogarjovi lapsepõlve peremudel ei olnud just paljutõotav ja selle nahka võib ajada ka tema enda emotsioonitu abielu. Pöördepunktiks on kohtumine salapärase tüdrukuga, kelle puhul tal on tunne, et teda nähakse esmakordselt sellisena nagu ta on: lihtsalt inimesena, mitte tunnustatud arstina. Leides oma tõelise hingekaaslase, on Ogarjov valmis enda elu drastiliselt muutma. Kas ka saatus soosib seda, või on elul varuks muud plaanid?

Ärge saage valesti aru, tegu ei ole imala armastusromaaniga, vaid pigem ühe fiktiivse tegelaskuju eluloo ja isikliku arenguga alates lapsepõlvest kuni absoluutselt õnnelikuks saamiseni. 

 

"Ookeani kutse" - Jean-Claude Mourlevat

Tegu on fantastilise raamatuga, mis on kuulub tõlgitud lastekirjanduse alla.Teos räägib väikesest poisist Yannist ja tema kuuest vennast. See on lugu, kuidas nad kodust põgenesid ning asusid teele ookeani poole. Poisid elasid üle nii nälja kui ka külma ilma, kuid lõpuks jõudsid nad ihaldatud rannikule ja nägid kaua oodatud ookeani. Kirjanik on väga ilusa jutu kirjutanud ning päris heas stiilis, sest iga tegelase mõtted on väga hästi edasi antud.

Üks tore lõik raamatust: "Nad astusid ukse juurest üheainsa lühikese sammu sissepoole ja jäid seisma. Ma ei teadnud, kummale otsa vaadata. Üks neist ütles hästi vaikse häälega: "Tere, me tahaksime saia, aga meil pole raha." Ma pidin üle küsima, sest ma polnud kindel, kas ma ikka õigesti kuulsin. Aga nii ta just ütles: "Tere, me tahaksime saia, aga meil pole raha." Siis ma sain aru, miks nad ukse juurde seisma jäid. See tähendas: me pole päris kliendid, nii et me ei hakka kaugemale tulema... Ma arvan, et see mulle hinge läkski, see nende häbelikkus. Ja riided ka. Vaesed lapsed, tõesti."

"Minu õnnelik elu" - Rose Lagercrantz, Eva Eriksson

Tore ja lõbus lasteraamat, sõbralik ja kerge lugemine igas vanuses lastele. Ainukeseks miinuseks on kirjatähed, mille tõttu ei saa raamatust lugema õppida. See-eest on raamatus ilusad illustratsioonid.

Tsiteerin raamatust ühte jutukest:
"Dora oli õnnelik, kui Ella Frida talle külla tuli
ja tal lubati ööseks sinna jääda.

See oli klubi, mis hakkas pihta kell kümme
õhtul ja kestis ei tea kui kaua.
Ööklubis aeti juttu, näidati taskulambiga
teki all valgust ja söödi ööeinet.
Võileibu juustu ja kurgiga.

Ja kui enam ei jaksatud üleval olla,
sügati teineteise selga, kuni uni tuli."

"Hallaaegade algus" - Ruta Sepetys

Raamat on kirjutatud läbi 15aastase tüdruku silmade, ning räägib tema perekonna küüditamisloo. Tegu ei ole niivõrd ajaloolise teosega, vaid pigem naturalismi stiilis romaaniga. Sellegi poolest ei saa raamatus ei üle ega ümber ka ajaloost, kuna käsitletud on väga ränka teemat, mis on muutnud paljude inimeste elusid. Teos on inspireeritud tõsielusündmustest.

Raamat on kurb, emotsionaalne ja masendav, kuid sellegi poolest väga kaasa haarav. Soov tegelastele kaasa elada kasvab raamatut lugedes. Lugedes nende eluolust, hakkad ka ise mõtlema, et tänapäeval on inimestel väga hea elu: kõht on täis, katus on peakohal, tubades on soe ja korralikud riided mida selga/jalga panna. Vaatamata sellele on tänapäeva ühiskonnas väga palju vingumist nii kliima kui ka kõige muu üle, kaasa arvatud toidu üle. Paralleeliks tänapäevale, oldi tol ajal õnnelik selle üle, kui päevas saadi kusagilt kas või 3 kartulit viie inimese kohta.

"Ta on tagasi" - Timur Vermes

Raamatu peategelaseks on Hitler, kes ärkab 2011. aasta suvel keset Berliini tühermaad ning üritab tänapäevases maailmas hakkama saada. Tema põhiliseks probleemiks on tema vanamoelisus ja minevikus kinni olemine.

Teos on kirjutatud väga humoorikalt ja nii mõneski kohas sai südamest kõhutäie naerda.

Raamatut kutsus lugema tagaküljele kirjutatud tutvustus: "Suvi 2011. Adolf Hitler ärkab tühermaal Berliini südames. Ilma sõjata, ilma parteita, ilma Evata. Igal pool tuhanded võõramaalased ja…Angela Merkel."

"Märgalad" - Charlotte Roche

Raamatu tekst on šokeeriv, siivutu ja ropp. Oli väga emotsionaalne seda lugeda. Tekitas palju küsimusi, mida see kirjanik mõtles, või mis tõukas teda sellist raamatut kirjutama? Raamatukoina otsin tihti raamatuid, mis tekitaks emotsioone ning antud raamat täitis oma eesmärgi täielikult, sest ma ei mäleta, et ma midagi nii haiglast kunagi varem lugenud oleks. Igasugused Alasti-sarjad ja Hallid varjundid on selle kõrval köömes.

"Märgalad" sobiks hommikul heaks äratuskellaks või kohvi asemel hilisõhtul, kuna äratab korralikult ülesse.

Järgnev lõik on üks kõige leebemaid, mis raamatus leiab lugeda: "Sind ei või üldse uskuda, sa petsid nii mind kui arste, et vaid prantsuse keele kontrolltööst pääseda! Sult lõigati täiesti terve pimesool välja. Kust sa seda tead? Emad teavad kõike. Arstid ütlesid mulle seda koridoris. Midagi sellist pole nad veel kunagi näinud. Nüüd ma tean, kuidas sa valetada oskad!"

"Sitapead" - Aaron James

Intrigeeriva pealkirjaga raamatu autoriks on filosoofia doktor, California Ülikooli filosoofiateaduskonna abiprofessor. Aaron võib olla filosoofia doktor, kuid on suutnud raamatut kirjutada väga kerge stiiliga ja väikese huumoriga. Hoiatuseks, et tegu ei ole ilukirjandusega, mille puhul loeks raamatu esimesest lehest kuni viimaseni läbi, vaid tegemist on ikkagi sitapeade teooria lahkamisega. Juttu tuleb sugudest, positsioonidest, piirkondadest ja toimetulekutest. 

Mulle endale antud teos meeldis, oli huvitav lugeda tänapäeva ühiskonnas paratamatult kasvavast inimtüübist
. Hakkas kahju nendest inimestest, keda ühiskond ja kogemused mõjutavad nii palju, et isik muutubki sitapeaks.

Antud raamat tuleb kõigile kasuks nii sitapeadele kui ka headele inimestele.  

Tsiteerin raamatust: "Kas sitapead on ise süüdi? – Seega sitapead kujundatakse, nad ei sünni sellisena. Neid vormib ühiskonna sookultuur. Vastsündinud poisil on Ameerika Ühendriikides, Itaalias või Iisraelis märksa suurem tõenäosus kujuneda sitapeaks kui Jaapanis, Norras või Kanadas sündinud poisil"