"Hallaaegade algus" - Ruta Sepetys

Raamat on kirjutatud läbi 15aastase tüdruku silmade, ning räägib tema perekonna küüditamisloo. Tegu ei ole niivõrd ajaloolise teosega, vaid pigem naturalismi stiilis romaaniga. Sellegi poolest ei saa raamatus ei üle ega ümber ka ajaloost, kuna käsitletud on väga ränka teemat, mis on muutnud paljude inimeste elusid. Teos on inspireeritud tõsielusündmustest.

Raamat on kurb, emotsionaalne ja masendav, kuid sellegi poolest väga kaasa haarav. Soov tegelastele kaasa elada kasvab raamatut lugedes. Lugedes nende eluolust, hakkad ka ise mõtlema, et tänapäeval on inimestel väga hea elu: kõht on täis, katus on peakohal, tubades on soe ja korralikud riided mida selga/jalga panna. Vaatamata sellele on tänapäeva ühiskonnas väga palju vingumist nii kliima kui ka kõige muu üle, kaasa arvatud toidu üle. Paralleeliks tänapäevale, oldi tol ajal õnnelik selle üle, kui päevas saadi kusagilt kas või 3 kartulit viie inimese kohta.

"Ta on tagasi" - Timur Vermes

Raamatu peategelaseks on Hitler, kes ärkab 2011. aasta suvel keset Berliini tühermaad ning üritab tänapäevases maailmas hakkama saada. Tema põhiliseks probleemiks on tema vanamoelisus ja minevikus kinni olemine.

Teos on kirjutatud väga humoorikalt ja nii mõneski kohas sai südamest kõhutäie naerda.

Raamatut kutsus lugema tagaküljele kirjutatud tutvustus: "Suvi 2011. Adolf Hitler ärkab tühermaal Berliini südames. Ilma sõjata, ilma parteita, ilma Evata. Igal pool tuhanded võõramaalased ja…Angela Merkel."

"Carrie" - Stephen King

Raamatu peategelaseks on tüdruk nimega Carrie White, kelle ema on usuhull, tänu millele on tüdrukul suuried vastuolud oma klassikaaslastega. Üks klassikaaslastest nimega Sue hakkab tundma süümekaid, et on olnud üks Carrie tagakiusanutest ning soovib oma tegu heastada, kuid Sue ei arvanud, et sellel võib olla väga kõrge hind nii inimelude kui ka väärikuse arvelt. Carrie suurim tagakiusaja oli Chris, kellel oli lõpupeoks suur õel plaan haudumas, mis keeras kogu lõpuballi õudusunenäoks. 

Kogu tegevus toimus 1979, väikeste kõrvalpõigetega minevikku. Antud raamatust on tehtud kaks filmi.: esimene 1976 aastal e. kaks aastat peale raamatu ilmumist, ning teine 2013
sügis.  Mõlemad filmid on head ning väärt vaatamist ja ka raamat on suurepärane. "Carrie" on väga õpetlik lugu, sest näitab, et juba 1979 aastal oli tõsiseks probleemiks koolivägivald, mis pole tänapäevalgi kuhugile kadunud, vaid pigem jälle aktuaalseks teemaks muutunud.

"Kutsu mind printsessiks" - Sara Blædel

"Kutsu mind printsessiks" on järjekordne krimka, mis on ilmunud kirjastus Sinisuka Krimi sarjast. See oli ka üheks esimeseks raamatuks, mida ma sellest sarjast lugenud olen.

Raamat ise räägib kindla käitumismustriga sarivägistaja tabamisest ning netitutvustest. Lisaks toob sisse ka peategelase e. politseiuurija isikliku elu probleeme ja igapäeva elu. Lugedes hakkab fantaasia lendama ja kahtlust võivad äratada nii mõnedki süütud tegelased, kuid kas nad on siiski nii süütud kui paistab? Vahepeal kruvib raamat mõnusalt pingeid, et neid siis ootamatute lahendustega leevendada.

Alguses tundus raamat natukene igavavõitu ja keskpärane lugemine, aga mida edasi, seda põnevamaks raamat muutus. Soovitan kindlasti lugeda krimkasõpradel ja huvitav oleks nendegi arvamust kuulda, kuna ise ei ole väga krimkade fänn.

"Küüslauk ja safiirid" - Ruth Reichl

"Küüslauk ja safiirid" on Ruth Reichli imemaitsev ja üleannetu ülevaade ajast, mille ta veetis inkognito

restoranikriitikuna. Reichl teab, et olla hea toidukriitik, pead jääma anonüümnseks. Asunud nii ihaldusväärsesse ametisse nagu New York Timesi restoranikriitik, hakkab ta end maskeerima, et söögikohtades tema ümber ei lipitsetaks.

Väike lõik raamatu taga kaanelt.:"Väga hea vaheldus oli sellist raamatut lugeda. Turgutas meeli ning ajas suu vett jooskma ning lisaks saad proovida mõnda ahvatlevat toiduretsepti ka. Sobib kõigile toidusõltlastele või neile, kes soovivad enda suu vesiseks muuta."

Raamatus on ära toodud ka mõningad retseptid, ei lugeja ei peaks niisama suud vesistama, vaid saaks ka ise kodus kokakunsti järele proovida.

"Jaanik(a)" - Kadri Pettai

Raamat jäi mul näppu täiesti juhuslikult, uitades Apollo raamatupoe Varraku soodusmüügil. Tegu on väga põneva teosega, kus on meile teada olevale nö inimeste elule lisaks sisse toodud ka Eesti rahvapärimustest pärit metsahaldjad ja kodukäiad.

Raamat jutustab Jaanikast, kellel on enda emaga suurepärased sõbranna-suhted, kuid kahjuks ei ole ta midagi kuulnud enda isast - ema lihtsalt keeldub talle rääkimast. Emaga koos maale, ema lapsepõlvekoju kolides, hakkab aga lõngakera veerema ning päevavalgele tuleb nii mõndagi huvitavat.

Ma nimetaksin seda noorsooromaani isegi leebes mõttes krimkaks, kuna tõesti oli väga paeluv ja põnev. Meeldivat närvikõdi lisas ka raamatu viimane sõna: "Jätkub....". Kuna raamat on välja antud 2012. aastal, loodan, et varsti näeb päevavalgust ka raamatu järg, kuna uudishimu on tõesti tappev!

Kuigi tegu on noorsooromaaniga, soovitan antud teost lugeda ka täiskasvanutel inimestel.

"The Fault in Our Stars" - John Green

Otsustasin seekord tähelepanu pöörata võõrkeelsele kirjandusele. Tähelepanu pälvis raamat "The Fault In Our Stars". 

Raamat räägib silmapaistvatest noortest, kes võitlevad iga päev vähiga ning loodavad kunagi terveks saada, olla õnnelikud ja leida armastust. Lugu keerleb põhiliselt Hazel ja Augustuse vahel. Hazelil on surmav vähk ja arstid suudavad vaid võita aega enne kui piiga sureb. Augustusega tundub aga lugu selline, et kutt on vähist võitu saanud, kuid kas see ikka on nii? Juttu tuleb veel Isaac’ist, kinnisidee raamatutest ja Amsterdami reisist.

See on üks kõige emotsionaalseimaid raamatuid, mida olen lugenud ja üks ilusamaid lugusi, mida kindlasti loen uuesti.

"Layla" - Jari Tervo

Tsiteerin raamatu tutvustust: "Layla on ilus ja eluvõõras kurdi tüdruk, kes eksib tahtmatult oma suguvõsa reeglite vastu ning määratakse seetõttu surma. Tänu oma vennale pääseb ta napilt karistuse täideviimisest ja nii algabki põgenemine läbi Euroopa, kannul kättemaksuhimulised veresugulased. Lõpuks jõuab Layla välja põhjamaisesse heaoluühiskonda, kuid siingi ei oota teda just kõige magusam põli. Ida irratsionaalsed kombed satuvad vastamisi Lääne silmakirjalikkuse ja võltsempaatiaga ning nende vahel püüab ellu jääda üks nääpsuke kurdi tüdruk, kes pole jõudnud õieti ellugi astuda."

Mul oli alguses raske järge pidada, et kes on kes, aga lõpuks hakkas asi edenema. Eri peatükkides räägib erinevatest inimestest ning lõpuks selgub, et kõik on omavahel seotud.

Minu jaoks tuli üllatusena kui kergekäeliselt mõistetakse Kurdi tüdrukuid surma, et oma suguvõsa au taastada. Piisab kas või võõra mehega rääkimisest või sellest, kui too mees kogematta tüdruku väikest sõrme puudutab kui juba arvatakse, et nende vahel on lubamatu armuafäär. 

Naljakaid seikku pakkusid kultuurierinevustest põhjustatud arusaamatused. Näiteks Kurdi perekonnapeale pakuti Soome söögikohas  rootsi laua võimalust, millest mees täielikult keeldlus, öeldes, et terve elu on naine teda teenindanud, tema on nii harjunud ja nõuab ka nüüd, et mõni naine teda teenindaks ja toidu lauda tooks. Teine minu jaoks humoorikas seik oli, kus Türgist saabunud Kurdi perekonnapea kommenteeris Soome külma kliimat (õues oli -25 kraadi): "Allah on selle maa hüljanud! selle maa päike on külm täht."

Nagu sarjast "Moodne aeg" raamatutega ikka, on seegi hea raamat ja väärt lugemist.

"Tappa laulurästast" - Nelle Harper Lee

Tegemist on Ameerika kirjanduse klassikalise teosega, mis on ühtlasi ka autori ainsaks avaldatud raamatuks.

Raamat on kirjutatud läbi 7. aastase tüdruku silmade ning räägib naha värvist põhjustatud ebavõrdsusest 20. sajandi Ameerikas, kuid ka laste fantaasiatest ning seiklustest. 

Ma ei ütleks rohkem raamatu kohta mitte midagi, sest seda mida ma öelda tahan, ei suuda ma sõnadesse panna. Peale raamatu lugemist valdas mind väga tugev emotsioon, mida ma ei oska kirjeldada ja arvatavasti mõtlen veel raamatust loetule päevi/nädalaid peale selle lugemist. Ühe sõnaga, raamat jättis mu südamesse väga sügava jälje.

Ma soovitan raamatut lugeda inglise keeles, kuna siis ei lähe tõlkes midagi kaduma. 

"Üle sidrunite. Optimist Andaluusias" - Chris Stewart

’’Bonka hakkas ägedalt haukuma ja siis kuulsingi ma kellasid. Domingo lambad jalutasid kuuvalguses allajõge. Suutsin pimeduses kõigepealt eristada suurte kikkis kõrvadega Pepslit, kes sammus karja ees. Kui nad lähemale jõudsid, nägin, et eesli seljas istub Domingo ja tema taga, käed ümber mehe piha, pea uniselt tema õlal, oli Antonia. Libistasime end alligaatori kombel tagasi jõkke ja naeratasime üksteisele, kui nad möödusid.’’ - See oli tsitaat raamatu lõpust, mulle meeldis selle sõnaline kõla.

’’Üle sidrunite’’ on kaasahaarava, kerge kirjaga raamat, mis räägib Chris Stewarti suurest otsusest kolida abikaasaga imelisse mägitallu Andaluuasias. Raamatus saab kohe algusest peale kaasa elada maja valimisel, kolimisel, nende muredele kividega täis maalapiga, vana peremehe kassidele uue elu andmisel, nende väikesele plikatirtsule ning paljudele teistele huvitavatele lugudele.

Soovitan lugeda kõigil, sest antud teos on tõesti inspireeriv ja huvitavaid kogemusi täis.

"Ülepeakaela. Armununa Lõuna-Itaalias" - Chris Harrison

Suvi on hea aeg alustada oma elu uuelt leheküljelt, proovida midagi uut või tuua värskust oma praegusele elule. Antud raamat ’’Ülepeakaela’’ annaks teile lisatõuke kogeda midagi erakordselt ilusat, huvitavat ja lõbusat, sest Chris Harrison muutis kardinaalselt  oma elu ja julges ka sellest kirjutatada.

Raamat räägib, kuidas Chris ootamatult kohtas oma eluarmastust ja nende algset koosolemist takistas vahemaa, kuna Chris oli pärit Austraaliast ning ilus ning lummav Daniela hoopiski Itaaliast. Lõpuks  otsustas Chris kolida Itaaliasse, kus ta koges palju huvitavaid seiklusi, naljakaid hetki, itaalia moodi armastust, kurbust, korralagedust ja kõike muud, millest saate teada lugedes "Ülepeakaela" raamatut.

Üks hea tsitaat raamatust: ’’Hakkasin parasjagu liftiga saatkonnast lahkuma, kui märkasin abiellumisloal kahtlast rida: ,,Ükski seadus ei keela Austraalia kodanikul abielluda Austraalia kodanikuga.’’ Kuna mina plaanisin abielluda Itaalia kodanikuga, vajutasin alla jõudes uuesti kolmandale korruse nuppu ja näitasin üleval oma leidu dokumendi koostajale.’’

"Hetk enne homset" - Kaja Sepp

Tsiteerin raamatu tagakaanelt:"Kas on vale, kui ema otsustab uues abielus uue lapse saada? Miks pole inimesed sellised, nagu nad end välja näitavad? Millist hinda tuleb maksta edu eest Superstaari-saates? Kuidas saada üle esimese armastuse valust? Miks sõbrad reedavad? Suuri küsimusi jagub, kuid 15-aastane Erle ei tea veel vastuseid..."

Tegu on 2012. aasta noorteromaanivõistluse võidutööga ja peale lugemist julgen öelda, et see teos on oma koha vääriline.

Raamat räägib 15. aastasest Erlest, kelle ema ja kasuisa ostavad maale suvekodu. Maal suvitades tutvub ta ka teiste külanoortega, kellega läbikäimine avab tema jaoks täiesti uue maailma, näidates linnatüdrukule ka maaelu pahupoolt.  Juttu tuleb veel muidugi armumisest, armuvalust, sõpradevahelisest reetmisest ja paljust muustki. Saab selgeks, kes on tõelised sõbrad, kelle peale saab alati loota, aga ka see, et vahest ei ole inimesed sellised, kellena end näitavad.

Teos oli väga kaasahaarav ja kerge lugemine, pani kaasa elama noorte seiklustele ja muredele. Soovitan raamatut nii noortele, kui ka täiskasvanutele, sest võib-olla selle lugemine aitab täiskasvanutel paremini mõista teismeliste hingeelu.

"Peegeldus" - Sylvia Day

Kirglikult oodatud Crossfire seeria teises osas jätkub, esimeses osas “Alasti”, pooleli jäänud Eva ja Gideoni senusaalne lugu! 

Teises järjes muutuvad asjad tõsisemaks. Eva ja Gideoni lapsepõlvetraumad annavad üksteisele märku, mis muudavad nende suhte veel metsikumaks, intensiivsemaks ja keerulisemaks. Peamisteks sündmusteks raamatus on Eva ja Cary’l Las Vegasesse, Eva ja Bretti kohtumine ning selle tagajärjed, Cary suhtedraama ja haiglasse sattumine. Šokeerivaim nendest sündmustest saab olema Nathani tagasitulek Eva ellu ning millisteks tegudeks on valmis Gideon, et hoida Eva turvaliselt endale?

Raamat paneb lugejat tundma kõiki tundeid ühes koos tegelaskujudega, tänu millele teeb su hingetuks ja väga emotsionaalseks. 

Autoril ilmus juuni alguses kolmas raamat, mida saab inglise keeles lugeda, kuid eesti keelset tõlget veel kahjuks ei ole.

"Lootusetu igatsuse atlas" - Anuradha Roy

"Lootusetu igatsuse atlas" on romaan, mis kirjeldab ühe India perekonna lugu läbi kolme põlvkonna, kattes ajaliselt 20. sajandi esimesed kolm neljandikku.

Pealkirja all paistab autor silmas pidavat igatsust läheduse kui hingesuguluse järele, mis on tema meelest inimesele loomuomane, kuigi juba üksnes selle tajumine ning selle olemasolu tunnistamine nõuab julgust, mida ei jätku kõikidele raamatu tegelastele. Sellele vaatamata teadvustab raamatu keskmes oleva pere iga uus põlvkond niisugust igatsust ja vajadust üha tugevamalt.

Esimene põlvkond, Amulya ja Kananbala, ei suuda või ei söenda kuni elu lõpuni saavutada omavahelist lähedust. Juba esimeses raamatu peatükis selgub, kui suur on kuristik kahe abikaasa vahel, kes ei jaga enam isegi voodit. Endasse suletuse ja üksinduse paine sunnib Kananbalat valama väljaelamata ihad ja igatsused roppustesse. Amulya on loomulikult naise käitumisest niivõrd šokeeritud, et otsustab naise koju lukustada, vältimaks nii kogukonna häbipunktiks saamist.

Järgmises põlvkonnas on kõige rängemasse igavesse igatsusse mõistetud Amulya vanem poeg Kamal ja tema naine Manjula, kelle lastetus lämmatab nende vaimus vähimagi huvi püüelda soojuse, läheduse ja mõistmise poole, klammerdudes traditsioonide, tavade ning argitõdede pakutava turvatunde külge.

Noorima poja Nirmali elu algab lootusrikkamalt: abielu Shantiga toob tasahaaval teineteisemõistmist ja tugevaid tundeid, kuid ka seda abielu ootavad ees rasked ajad. Noor isa pöörab tütrele ja kodule selja ning põgeneb töösse, nagu oli omal ajal teinud ka tema isa. Alles kümne aasta pärast naaseb ta tagasi ning leiab eest pahura ja võõrdunud tütre Bakuli.

Nirmal leiab hingesugulase enda tütre kasvatajas Meeras, kelle ta ise enne ärasõitu on kutsunud tütre eest hoolitsema, ent Meera on lesk ja seetõttu ahistavad tema elu lõputud piirangud – tema rõivastuses on keelatud kõik värvitoonid peale valge ja süüa on lubatud peaaegu ainult riisi. Täiesti välistatud on uus abielu ning lähem suhtlemine mehega peale isa või venna. Kumbki, Nirmal ega Meera, ei julge ühiskonnanorme trotsida ja peavad teineteisest lahkuma. Samal ajal rebitakse teineteisest lahku ka koos kasvanud Bakul ja lastekodust võetud Mukunda, kes on olnud eluaeg lahutamatud parimad sõbrad. Selle põlvkonna tõsiseks edusammuks võib pidada igatsuse olemasolu ja paratamatuse mõistmist.

Kolmandaks põlvkonnaks on Bakul ja Mukunda, milles toimunust räägib Mukunda ise. Usutavasti lisab Mukundale traditsioonidest väljamurdmisel ja endale truuks jäämisel söakust tema „kahtlane“ päritolu. Heidikul on reegleid lihtsam rikkuda ning ka tema mõtteviis on vähem sotsiaalselt tingitud. Algul paneb ühiskond Mukunda siiski kenasti paika – endisel kodutul on äkitselt olemas töö ja positsioon, naine ja laps. Küllap võikski Mukunda oma päevad kenasti lõpule veeretada, kui temas ei elaks igatsus Bakuli järele ning mälestus kunagisest lähedusest ja ühest „endisest minast“, kelles tema uus elu ärataks jälestust.

Perekonnalgu on läbi põimunud India ajalooga, ent romaani läbivad teemad – vastuolu traditsioonide järgiva turvalise elu ja sisemise aususe vahel ning igatsus inimliku läheduse järele – on ühtmoodi olulised igal pool, ikka ja alati.