"Itaalia õppetunnid" - Maria Stepnova

Alguses ei saanud väga vedama, aga veerandi pealt läks juba ladusalt ja ei suutnud enam raamatut käest panna.

Raamat räägib Ivan Ogarjovist, tema lapsepõlvest Nõukogude Venemaal, keerulistest peresuhetest ja elu keerdkäikudest. 

Elu ei lähe alati nii nagu oled planeerinud, vaid veeretab ette uusi elumuutvaid valikuid, nii häid kui halbu. Meie elus on inimesi, kes eksisteerivad meie kõrval, meiega koos, aga kas need inimesed muudavad meid ka ilmtingimata õnnelikuks? Ivan Ogarjovi lapsepõlve peremudel ei olnud just paljutõotav ja selle nahka võib ajada ka tema enda emotsioonitu abielu. Pöördepunktiks on kohtumine salapärase tüdrukuga, kelle puhul tal on tunne, et teda nähakse esmakordselt sellisena nagu ta on: lihtsalt inimesena, mitte tunnustatud arstina. Leides oma tõelise hingekaaslase, on Ogarjov valmis enda elu drastiliselt muutma. Kas ka saatus soosib seda, või on elul varuks muud plaanid?

Ärge saage valesti aru, tegu ei ole imala armastusromaaniga, vaid pigem ühe fiktiivse tegelaskuju eluloo ja isikliku arenguga alates lapsepõlvest kuni absoluutselt õnnelikuks saamiseni. 

 

"Ookeani kutse" - Jean-Claude Mourlevat

Tegu on fantastilise raamatuga, mis on kuulub tõlgitud lastekirjanduse alla.Teos räägib väikesest poisist Yannist ja tema kuuest vennast. See on lugu, kuidas nad kodust põgenesid ning asusid teele ookeani poole. Poisid elasid üle nii nälja kui ka külma ilma, kuid lõpuks jõudsid nad ihaldatud rannikule ja nägid kaua oodatud ookeani. Kirjanik on väga ilusa jutu kirjutanud ning päris heas stiilis, sest iga tegelase mõtted on väga hästi edasi antud.

Üks tore lõik raamatust: "Nad astusid ukse juurest üheainsa lühikese sammu sissepoole ja jäid seisma. Ma ei teadnud, kummale otsa vaadata. Üks neist ütles hästi vaikse häälega: "Tere, me tahaksime saia, aga meil pole raha." Ma pidin üle küsima, sest ma polnud kindel, kas ma ikka õigesti kuulsin. Aga nii ta just ütles: "Tere, me tahaksime saia, aga meil pole raha." Siis ma sain aru, miks nad ukse juurde seisma jäid. See tähendas: me pole päris kliendid, nii et me ei hakka kaugemale tulema... Ma arvan, et see mulle hinge läkski, see nende häbelikkus. Ja riided ka. Vaesed lapsed, tõesti."

"Minu õnnelik elu" - Rose Lagercrantz, Eva Eriksson

Tore ja lõbus lasteraamat, sõbralik ja kerge lugemine igas vanuses lastele. Ainukeseks miinuseks on kirjatähed, mille tõttu ei saa raamatust lugema õppida. See-eest on raamatus ilusad illustratsioonid.

Tsiteerin raamatust ühte jutukest:
"Dora oli õnnelik, kui Ella Frida talle külla tuli
ja tal lubati ööseks sinna jääda.

See oli klubi, mis hakkas pihta kell kümme
õhtul ja kestis ei tea kui kaua.
Ööklubis aeti juttu, näidati taskulambiga
teki all valgust ja söödi ööeinet.
Võileibu juustu ja kurgiga.

Ja kui enam ei jaksatud üleval olla,
sügati teineteise selga, kuni uni tuli."

"Hallaaegade algus" - Ruta Sepetys

Raamat on kirjutatud läbi 15aastase tüdruku silmade, ning räägib tema perekonna küüditamisloo. Tegu ei ole niivõrd ajaloolise teosega, vaid pigem naturalismi stiilis romaaniga. Sellegi poolest ei saa raamatus ei üle ega ümber ka ajaloost, kuna käsitletud on väga ränka teemat, mis on muutnud paljude inimeste elusid. Teos on inspireeritud tõsielusündmustest.

Raamat on kurb, emotsionaalne ja masendav, kuid sellegi poolest väga kaasa haarav. Soov tegelastele kaasa elada kasvab raamatut lugedes. Lugedes nende eluolust, hakkad ka ise mõtlema, et tänapäeval on inimestel väga hea elu: kõht on täis, katus on peakohal, tubades on soe ja korralikud riided mida selga/jalga panna. Vaatamata sellele on tänapäeva ühiskonnas väga palju vingumist nii kliima kui ka kõige muu üle, kaasa arvatud toidu üle. Paralleeliks tänapäevale, oldi tol ajal õnnelik selle üle, kui päevas saadi kusagilt kas või 3 kartulit viie inimese kohta.

"Ta on tagasi" - Timur Vermes

Raamatu peategelaseks on Hitler, kes ärkab 2011. aasta suvel keset Berliini tühermaad ning üritab tänapäevases maailmas hakkama saada. Tema põhiliseks probleemiks on tema vanamoelisus ja minevikus kinni olemine.

Teos on kirjutatud väga humoorikalt ja nii mõneski kohas sai südamest kõhutäie naerda.

Raamatut kutsus lugema tagaküljele kirjutatud tutvustus: "Suvi 2011. Adolf Hitler ärkab tühermaal Berliini südames. Ilma sõjata, ilma parteita, ilma Evata. Igal pool tuhanded võõramaalased ja…Angela Merkel."

"Märgalad" - Charlotte Roche

Raamatu tekst on šokeeriv, siivutu ja ropp. Oli väga emotsionaalne seda lugeda. Tekitas palju küsimusi, mida see kirjanik mõtles, või mis tõukas teda sellist raamatut kirjutama? Raamatukoina otsin tihti raamatuid, mis tekitaks emotsioone ning antud raamat täitis oma eesmärgi täielikult, sest ma ei mäleta, et ma midagi nii haiglast kunagi varem lugenud oleks. Igasugused Alasti-sarjad ja Hallid varjundid on selle kõrval köömes.

"Märgalad" sobiks hommikul heaks äratuskellaks või kohvi asemel hilisõhtul, kuna äratab korralikult ülesse.

Järgnev lõik on üks kõige leebemaid, mis raamatus leiab lugeda: "Sind ei või üldse uskuda, sa petsid nii mind kui arste, et vaid prantsuse keele kontrolltööst pääseda! Sult lõigati täiesti terve pimesool välja. Kust sa seda tead? Emad teavad kõike. Arstid ütlesid mulle seda koridoris. Midagi sellist pole nad veel kunagi näinud. Nüüd ma tean, kuidas sa valetada oskad!"

"Sitapead" - Aaron James

Intrigeeriva pealkirjaga raamatu autoriks on filosoofia doktor, California Ülikooli filosoofiateaduskonna abiprofessor. Aaron võib olla filosoofia doktor, kuid on suutnud raamatut kirjutada väga kerge stiiliga ja väikese huumoriga. Hoiatuseks, et tegu ei ole ilukirjandusega, mille puhul loeks raamatu esimesest lehest kuni viimaseni läbi, vaid tegemist on ikkagi sitapeade teooria lahkamisega. Juttu tuleb sugudest, positsioonidest, piirkondadest ja toimetulekutest. 

Mulle endale antud teos meeldis, oli huvitav lugeda tänapäeva ühiskonnas paratamatult kasvavast inimtüübist
. Hakkas kahju nendest inimestest, keda ühiskond ja kogemused mõjutavad nii palju, et isik muutubki sitapeaks.

Antud raamat tuleb kõigile kasuks nii sitapeadele kui ka headele inimestele.  

Tsiteerin raamatust: "Kas sitapead on ise süüdi? – Seega sitapead kujundatakse, nad ei sünni sellisena. Neid vormib ühiskonna sookultuur. Vastsündinud poisil on Ameerika Ühendriikides, Itaalias või Iisraelis märksa suurem tõenäosus kujuneda sitapeaks kui Jaapanis, Norras või Kanadas sündinud poisil"

"Carrie" - Stephen King

Raamatu peategelaseks on tüdruk nimega Carrie White, kelle ema on usuhull, tänu millele on tüdrukul suuried vastuolud oma klassikaaslastega. Üks klassikaaslastest nimega Sue hakkab tundma süümekaid, et on olnud üks Carrie tagakiusanutest ning soovib oma tegu heastada, kuid Sue ei arvanud, et sellel võib olla väga kõrge hind nii inimelude kui ka väärikuse arvelt. Carrie suurim tagakiusaja oli Chris, kellel oli lõpupeoks suur õel plaan haudumas, mis keeras kogu lõpuballi õudusunenäoks. 

Kogu tegevus toimus 1979, väikeste kõrvalpõigetega minevikku. Antud raamatust on tehtud kaks filmi.: esimene 1976 aastal e. kaks aastat peale raamatu ilmumist, ning teine 2013
sügis.  Mõlemad filmid on head ning väärt vaatamist ja ka raamat on suurepärane. "Carrie" on väga õpetlik lugu, sest näitab, et juba 1979 aastal oli tõsiseks probleemiks koolivägivald, mis pole tänapäevalgi kuhugile kadunud, vaid pigem jälle aktuaalseks teemaks muutunud.

"Miss Peregrine'i kodu ebaharilikele lastele" - Ransom Riggs

Tegu on autori esikromaaniga ning raamatus olevate illustratsioonfotode järgi pidasin raamatut esialgu õudusjuttude klassi kuuluvat. Selgus aga, et tegemist on väga hea, huvitava ja fantaasiarikka noorteromaaniga, mida soovitaksin lugeda ka täiskasvanutel. Üle pika aja üks raamat, mida oli tõesti raske käest ära panna ja lugemist lõpetada (minuga juhtub seda harva).

Raamatul on ka järg, nii et tõelised fännid saavad seda juba inglise keeles lugeda, Eesti keeles ei ole see veel kahjuks jõudnud ilmuda, kuna esimene raamatki sai äsja tõlgitud. Lisaks raamatule on 2015. aastal oodata ka raamatul põhinevat filmi, mida jään huviga ootama.

Ma lugesin raamatut vaheldumisi nii eesti, kui ka inglise keeles ning pean tõdema, et teos on väga hästi tõlgitud. Ei tundnud kordagi, et midagi oleks tõlkes kaduma läinud või kõlaks eesti keeles kummaliselt.

Tsiteerin raamatu tagakaanelt: "Loo alguses sunnib perekonda tabanud tragöödia kuueteistkümneaastase Jacobi minema Walesi ranniku lähedal asuvale üksikule saarele. Seal avastab poiss miss Peregrine’i lastekodu varemed. Jacobi uurimisretkel kunagistes magamistubades ja koridorides saab selgeks, et miss Peregrine’i hoolealused polnud lihtsalt ebaharilikud, vaid võisid olla ka ohtlikud. Ehk oli nende hõreda inimasustusega saarele vangistamine täiesti mõistlik otsus... Ning igasuguse loogika vastaselt hakkab Jacobile tunduma, et need lapsed võivad veel elus olla. Meeldejäävate vanade fotodega illustreeritud närvekõditavalt põnev fantaasiaromaan „Miss Peregrine’i kodu ebaharilikele lastele“ peaks pakkuma lugemisrõõmu ühtviisi nii täiskasvanutele kui teismelistele – kõigile, kes armastavad salapäraseid seiklusi"

"Kutsu mind printsessiks" - Sara Blædel

"Kutsu mind printsessiks" on järjekordne krimka, mis on ilmunud kirjastus Sinisuka Krimi sarjast. See oli ka üheks esimeseks raamatuks, mida ma sellest sarjast lugenud olen.

Raamat ise räägib kindla käitumismustriga sarivägistaja tabamisest ning netitutvustest. Lisaks toob sisse ka peategelase e. politseiuurija isikliku elu probleeme ja igapäeva elu. Lugedes hakkab fantaasia lendama ja kahtlust võivad äratada nii mõnedki süütud tegelased, kuid kas nad on siiski nii süütud kui paistab? Vahepeal kruvib raamat mõnusalt pingeid, et neid siis ootamatute lahendustega leevendada.

Alguses tundus raamat natukene igavavõitu ja keskpärane lugemine, aga mida edasi, seda põnevamaks raamat muutus. Soovitan kindlasti lugeda krimkasõpradel ja huvitav oleks nendegi arvamust kuulda, kuna ise ei ole väga krimkade fänn.

"Küüslauk ja safiirid" - Ruth Reichl

"Küüslauk ja safiirid" on Ruth Reichli imemaitsev ja üleannetu ülevaade ajast, mille ta veetis inkognito

restoranikriitikuna. Reichl teab, et olla hea toidukriitik, pead jääma anonüümnseks. Asunud nii ihaldusväärsesse ametisse nagu New York Timesi restoranikriitik, hakkab ta end maskeerima, et söögikohtades tema ümber ei lipitsetaks.

Väike lõik raamatu taga kaanelt.:"Väga hea vaheldus oli sellist raamatut lugeda. Turgutas meeli ning ajas suu vett jooskma ning lisaks saad proovida mõnda ahvatlevat toiduretsepti ka. Sobib kõigile toidusõltlastele või neile, kes soovivad enda suu vesiseks muuta."

Raamatus on ära toodud ka mõningad retseptid, ei lugeja ei peaks niisama suud vesistama, vaid saaks ka ise kodus kokakunsti järele proovida.

"Jaanik(a)" - Kadri Pettai

Raamat jäi mul näppu täiesti juhuslikult, uitades Apollo raamatupoe Varraku soodusmüügil. Tegu on väga põneva teosega, kus on meile teada olevale nö inimeste elule lisaks sisse toodud ka Eesti rahvapärimustest pärit metsahaldjad ja kodukäiad.

Raamat jutustab Jaanikast, kellel on enda emaga suurepärased sõbranna-suhted, kuid kahjuks ei ole ta midagi kuulnud enda isast - ema lihtsalt keeldub talle rääkimast. Emaga koos maale, ema lapsepõlvekoju kolides, hakkab aga lõngakera veerema ning päevavalgele tuleb nii mõndagi huvitavat.

Ma nimetaksin seda noorsooromaani isegi leebes mõttes krimkaks, kuna tõesti oli väga paeluv ja põnev. Meeldivat närvikõdi lisas ka raamatu viimane sõna: "Jätkub....". Kuna raamat on välja antud 2012. aastal, loodan, et varsti näeb päevavalgust ka raamatu järg, kuna uudishimu on tõesti tappev!

Kuigi tegu on noorsooromaaniga, soovitan antud teost lugeda ka täiskasvanutel inimestel.

"Minu Mustamäe" - Armin Kõomägi

Kirjanikul on ainulaadne väljendusstiil ning hea huumorimeelega ja põnevad jutud. Raamatut kiideti Kirjandusministeeriumis, kuid alati kiidetud sealsed raamatud pole niivõrd head kui selleks osutus "Minu Mustamäe". Teine põhjus, miks seda lugeda soovisin, oli Mustamäel elatud pikad aastad ning esimesed loetud read äratasid kõik toredad mälestused, mida oma kodukandis kogesin.

Sobib kõigile, kellel on veidi kiiksuga huumorimeel.

Tsiteerin: "Ühest trepikojast väljus kiirustades nooruk, kõvad värskekapsasupi lõhnad küljes, ja rebis lahti viisteist  aastat vana bemari ukse. Märkasin tahavaatepeeglil rippumas tervet kilo lõhnakuuski. Halba aimates lisasin hoogu, aga see ei päästnud. Kutt tegi kannaka ja hetkel, mil ta must möödus, tabas mind lahtisest aknast lõhnakuuskedega vürtsitatud Dima Bilan. Olin Nördinud."

"Minu Stockholm. Vanniga merel" - Rita Ahonen

,,Kaebamine on paljude rootslaste arvates demokraatia väljendus. Näiteks teeb üks kodanik lehe kaudu ettepaneku lõpetada kirikukellade helistamine, sest need segavat tema öörahu.’’

Olin väga vaimustuses kui Minu Stockholm raamatupoodi ilmus, sest mitmeid aastaid on mul olnud Rootsi vaimustus. Minu Stockholmi oli huvitav lugeda, avas pildi sealsest elust, mida autor oli kogenud, omaks võtnud ja avastanud. Nagu ikka minu sarja raamatutega, saab teadmisi nende kultuurist, kommetest ja sealsest elust. Olin juba nii mõnegi Rootsi kultuuri hoiakutega tutvunud, kuid raamat suutis mind siiski üllatada hoopis millegi uuega. Asja tegi veelgi huvitavamaks Rita saabumise periood Stockholmi, mis toimus 1988.aastal. Elu Rootsis oli tol ajal parem kui Eestis. Igatahes hea raamat ja ilusad pildid.

"Kuidas olla naine" - Caitlin Moran

Väga humoorikas ja lõbus raamat, kus autor räägib otse ja ausalt naiseks olemise muredest ja rõõmudest.

Ma nimetaksin seda isegi autobiograafiliseks teoseks.

Tsiteerin lõigu raamatust: "Isikliku kogemuse põhjal rääkides on 100 000 aasta pikkusel meeste ülemvõimul üksainus lihtne põhjus - nemad ei haigestu põiepõletikku. Miks ei avasatnud Ameerikat 1492. aastal mõni naine? Milline naine oleks antibiootikumide-eelsel ajastul valmis riskima sellega, et jõuda keset Atlandi ookeani ja veeta seejärel ülejäänud reis nuttes tualetipoti külge klammerdunult, aeg-ajalt illuminaatorist välja karjudes: "Ega New York juba ei paista? Tooge mulle üks hot dog!"

Veel saab vastused küsimustele:

• Miks ma pean ennast vahatama?
• Kas mul tuleks kasutada Botoxit?
• Kas mehed vihkavad mind salaja?
• Kuidas kutsuda oma vagiinat?
• Miks rinnahoidja haiget teeb?
• Miks kõik muudkui küsivad, millal ma juba lapse saan?

Nendele küsimustele vastates toetub kirjanik omaenda kogemustele.

"Slummidiplomaadid" - Marina Elbasaar

Leidsin Apollost uute raamatute riiulist huvitava teose nimega "Slummidiplomaadid".

See on kogumik humoorikatest ja nostalgilistest lühilugudest ning mille peategelasteks on Hella ja Alla ning teemaks nende vaheline sõprus. Tegevus toimub peamiselt Tallinnas ja Brüsselis, väikeste kõrvalpõigetega. Kerge jutuga raamat, mis on ühtlasi ka lõbus ja soe.

Tsiteerin väikese jupi raamatust: "Kalamaja on armsate puumajadega linnaosa mere kaldal. Õhk on seal alati värske ja merelt puhub mõnus soolane tuul."

"The Fault in Our Stars" - John Green

Otsustasin seekord tähelepanu pöörata võõrkeelsele kirjandusele. Tähelepanu pälvis raamat "The Fault In Our Stars". 

Raamat räägib silmapaistvatest noortest, kes võitlevad iga päev vähiga ning loodavad kunagi terveks saada, olla õnnelikud ja leida armastust. Lugu keerleb põhiliselt Hazel ja Augustuse vahel. Hazelil on surmav vähk ja arstid suudavad vaid võita aega enne kui piiga sureb. Augustusega tundub aga lugu selline, et kutt on vähist võitu saanud, kuid kas see ikka on nii? Juttu tuleb veel Isaac’ist, kinnisidee raamatutest ja Amsterdami reisist.

See on üks kõige emotsionaalseimaid raamatuid, mida olen lugenud ja üks ilusamaid lugusi, mida kindlasti loen uuesti.

"Layla" - Jari Tervo

Tsiteerin raamatu tutvustust: "Layla on ilus ja eluvõõras kurdi tüdruk, kes eksib tahtmatult oma suguvõsa reeglite vastu ning määratakse seetõttu surma. Tänu oma vennale pääseb ta napilt karistuse täideviimisest ja nii algabki põgenemine läbi Euroopa, kannul kättemaksuhimulised veresugulased. Lõpuks jõuab Layla välja põhjamaisesse heaoluühiskonda, kuid siingi ei oota teda just kõige magusam põli. Ida irratsionaalsed kombed satuvad vastamisi Lääne silmakirjalikkuse ja võltsempaatiaga ning nende vahel püüab ellu jääda üks nääpsuke kurdi tüdruk, kes pole jõudnud õieti ellugi astuda."

Mul oli alguses raske järge pidada, et kes on kes, aga lõpuks hakkas asi edenema. Eri peatükkides räägib erinevatest inimestest ning lõpuks selgub, et kõik on omavahel seotud.

Minu jaoks tuli üllatusena kui kergekäeliselt mõistetakse Kurdi tüdrukuid surma, et oma suguvõsa au taastada. Piisab kas või võõra mehega rääkimisest või sellest, kui too mees kogematta tüdruku väikest sõrme puudutab kui juba arvatakse, et nende vahel on lubamatu armuafäär. 

Naljakaid seikku pakkusid kultuurierinevustest põhjustatud arusaamatused. Näiteks Kurdi perekonnapeale pakuti Soome söögikohas  rootsi laua võimalust, millest mees täielikult keeldlus, öeldes, et terve elu on naine teda teenindanud, tema on nii harjunud ja nõuab ka nüüd, et mõni naine teda teenindaks ja toidu lauda tooks. Teine minu jaoks humoorikas seik oli, kus Türgist saabunud Kurdi perekonnapea kommenteeris Soome külma kliimat (õues oli -25 kraadi): "Allah on selle maa hüljanud! selle maa päike on külm täht."

Nagu sarjast "Moodne aeg" raamatutega ikka, on seegi hea raamat ja väärt lugemist.

"Tappa laulurästast" - Nelle Harper Lee

Tegemist on Ameerika kirjanduse klassikalise teosega, mis on ühtlasi ka autori ainsaks avaldatud raamatuks.

Raamat on kirjutatud läbi 7. aastase tüdruku silmade ning räägib naha värvist põhjustatud ebavõrdsusest 20. sajandi Ameerikas, kuid ka laste fantaasiatest ning seiklustest. 

Ma ei ütleks rohkem raamatu kohta mitte midagi, sest seda mida ma öelda tahan, ei suuda ma sõnadesse panna. Peale raamatu lugemist valdas mind väga tugev emotsioon, mida ma ei oska kirjeldada ja arvatavasti mõtlen veel raamatust loetule päevi/nädalaid peale selle lugemist. Ühe sõnaga, raamat jättis mu südamesse väga sügava jälje.

Ma soovitan raamatut lugeda inglise keeles, kuna siis ei lähe tõlkes midagi kaduma. 

"Viimane Narco" - Malcolm Beith

Tsiteerin raamatu tagagaanelt: ’’See narkoparun on praegu maailma enim tagaotsitud põgenik. Ta on olnud jooksus 2001.aastast, kui vanglast põgenes, andes valvuritele altkäemaksu hoonest pesukärus väljasõidutamiseks.

El Chapo kartell veab iga aasta USAsse tunnelite, lennukite ja allveelaevadega tuhandeid tonne kokaiini, marihuaanat ja heroiini. Ta on teeninud miljardeid dollareid, 2009.aastal oli mees Forbesi maailma mõjukaimate inimeste nimekirjas. Chapo annab altkäemaksu, aga tapab ka politseinikke, sõdureid ja neid, kes ta reedavad. Kohalikud peavad meest rahvakangelaseks.’’

Raamatus saab päris hea ülevaate narkomaailmast, ühiskonnast ja riigis võimulolevatest tegelastest. Saate ise otsustada, kas nõustute El Chapo kui rahvakakangelaseks olemisega, või on teil sellel teemal teine arvamus. Lisaks paneb mõtlema, kas kõigil inimestel on tegelikult võrdsed võimalused siin maailmas saavutada midagi paremat kui kuuluda narkomaailma.

Igastahes väga hea raamat, mis kindlasti väärib lugemist