"Retseptisahtel käsitöökapis" - Ragne Värk, Andra Kalda

Väike kõrvalpõige lugemisest otse retseptimaailma. Osade inimeste arvates ei ole ,,Retseptisahtel’’ midagi erilist, kuid mulle jäi ta silma oma soojade piltidega, inspireerivate nippidega ja lihtsate retseptidega. Tekkis mõnus kodune tunne ja inspireeriv lend proovida raamatus ära toodud nippe, või mõelda ise midagi lahedat välja. 

Raamatus leiad igaks hetkeks midagi huvitavat: kuidas valmistada käsitsi teepakikesi, kuidas teha trips-traps-trull lauamäng veini korkidest, või teha vanast teetassist piparmündipeenar. Kõhu saab täis valmistades koorest porgandipirukat ja kõrvale juues mõnusat jäätisekokteili või jääteed. Raamatust leiab killukesi mõtteid ja ideid, mida iga sündmuse puhul on võimalik rakendada.

"Minu Jakuutia. Disko ja tundra vahel" - Aimar Ventsel

Tsitaat raamatust: ,,Olles pidanud aastaid järgima Saksa ülistruktureeritud ja üle hierarhiseeritud ühiskonna elustiili, joobusin ma vabadusest teha, mida tahan, süüa mida, millal ja kuidas tahan. Saksamaal pannakse poed tavaliselt kell seitse kinni. Kui ma Jakutskis tahtsin öösel kell kaks pudelit õlut või Bulgaaria salatit, pidin hotellist lihtsalt välja minema, kõndima vajaliku putkani ning hoplaa! – olemas see asi oli.’’

Kuna Minu sari on tuntud paljudele ning tekitab elevust ning uudishimu, siis otsustasin ühe neist uutest raamatutest lugeda. Valik langes ,,Minu Jakuutia’’ kasuks. Ei osanud arvata, et see osutub selliseks meheliku hõnguga raamatuks, kuid siiski päris huvitavaks lugemiseks. Tavaliselt sellest sarjast kirjutatud raamatud on populaarsetest kohtadest, kuhu enamus tahaksid puhkama minna või midagi erilist kogeda, kuid "Minu Jakuutia" erineb nagu öö ja päev ülejäänutest "minu" sarja raamatutest, sest Siber ei ole nii populaarne, et  keegi iga aasta sinna suure hurraaga puhkama ning avastama läheb, kuid neid inimesi ikka leidub.

Aimar kirjutab läbi meheliku ja huvitava kogemuse, kuidas ta Siberis toime tuli, millised inimesed seal elavad, millist energilist ööelu saab kogeda, mis tööd tegi. Räägib veel viina traditsioonidest ja kuidas ellu jääda karmis külmas kliimas.

Kõige olulisem rikastav kogemus raamatus on minu meelest see, et võrreldes ramaatus kirjeldatuga, on Eesti elu tegelikult lilleline ja me peaksime rohkem hindama seda, mis meil on ja mida paljudel teistel ei ole, sest mujal leidub inimesi, kes suudavad täiel rinnal elu nautida karmimates tingimustes.

Kokkuvõtteks võib öelda, et oli väga värskendav midagi teistsugust, lõbusat ja karmi lugeda. Kuna raamat on kirjutatud läbi mehe silmade võiks soovitada antud teost just meestele, kuid muidugi ka kõikidele teistele siklushimulistele, keda köidab ja huvitab Siberi elu, avastused võõral maal ning raamatus kogetud kogemused.

Üks jutuke raamatust "Õpetajat otsimas" - koostajad: R. Kilgas ja H. Raudla

Mis on tegelikult olemas?

Tee ääres turritas maa seest välja kuivanud puutüvi. Keset ööd teel hiiliv varas ehmatas: ta pidas seda valvuriks, kes tahab teda kinni võtta. Kui puurondist möödus armunud noormees, võpatas ta süda: talle näis, et seal ootab teda ta armsam. Tondilugusid kuulnud laps puhkes puujäänust nähes nutma: tema pidas seda kolliks, kes teda varitseb.
Puu aga oli ikka puu. Me näeme maailma sellisena, mis oleme ise





Rohkem infot raamatu kohta leiate SIIT

"Põhjala logiraamat" - Andrea Atzori

Raamatu kirjutas Andrea Atzori enda blogi põhjal, kus ta kajastab enda seiklusi Eestis vahetusüliõpilasena. Ka raamatu stiilis on tunda blogi mõjutusi. Tegemist ei ole ainult mitte reisikirjaga, vaid väga palju on lugejatele avatud oma hingeelu, milles peitub palju romantikat, filosoofiat ning siseheitlust iseendaga.

Peale mõningaid lehekülgi lugemist, olin valmis juba raamatu nurka viskama, kuna tekst tundus natukene segane ja mõningad laused kõlasid nagu oleks itaalia keelest eesti keelde tõlkides kasutatud Google translate'i. Õnneks otsustasin siiski need häirivad asjaolud kõrvale jätta ning sundisin ennast edasi lugema. Raamatus olid ära toodud lõbusad ja põnevad seiklused mööda Eestimaad, mis tekitasid endaski himu matkama minna.

Kuna tegevus toimub Eesti ülikoolipealinnas Tartus, saab hea ülevaate ka tudengite igapäevaelust, pidutsemistest ning kohati metsikust elust Raatuse 22 ühiselamus.

"Minu Horvaatia. Varjupaik kotkasaarel" - Sigrid Suu-Peica

See raamat jäi mulle raamatukogus näppu juhuslikult, kuigi oli plaanis seda juba ammu lugeda. Teos pakkus mulle väga huvi, kuna olen ka ise Horvaatia fänn ja salamisi unistan kunagi sinna naasta.

Raamatus räägib oma loo Eesti tüdruk, kes sattus Horvaatia Cres'i saarele kaeluskotkaste uurimiskeskusesse vabatahtlikuks. Kirjeldab väga kaasahaaravalt oma vaikset elu saarel koos loomade ja ilusa loodusega. Samuti saab hea ülevaate ka Horvaatia ajaloost.

Seda raamatut lugedes mõistsin, kui vaoshoitud ja omapäraste "kiiksudega" on eestlased võrreldes vahemererahvastega. Naljakas oli seik, kus tema Horvaadist abikaasa tundis huvi, et miks Eestis naabrid teineteist trepikojas ei tereta ning miks tihti oodatakse esikus vaikselt kuulates, kui naaber on koridorist lahkunud, enne kui ise enda korterist välja minnakse. See pani mind ennastki eestlastele omaste kiiksude üle rohkem järele mõtlema.

Soovitan kõigil raamatut lugeda, vaatamata sellele, kas ollakse Horvaatia fänn või mitte nind samuti soovitaksin lugeda inimestel, kellele meeldib palju reisida ja uusi huvitavaid kohti avastada - aga tegelikult sellistele inimestele "Minu" sarja raamatu ju mõeldud ongi...

"Tõotatud maa" - Wolfgang Ruge

Väga hästi on kirjeldatud antud teost raamatu tagakaanel:"Sakslane Wolfgang Ruge (1917-2006) sai kommunistliku meelsuse kaasa kodunt. Kui Saksamaal tulid 1933. aastal võimule natsid, põgenes ta "tõotatud maale" Nõukogude Liitu - Moskvasse.

1941. aastal küüditati poliitemigrant Ruge kasahstani ja mobiliseeriti seal niinimetatud tööarmeesse - metsatööle Põhja-Uurali vangilaagris. Kodumaale naasta õnnestus tal alles aastal 1956.

Selles raamatus jutustab Wolfgang Ruge keerulisest ja ohtlikust elust Moskvas 1930. aastate teisel poolel ning meenutab küüditamise, sunnitöö ja asumiselolekuga seostuvaid õudusi, kuid nendib, et sõprust ja armastust kogeti ka neis lootusetuna näivates oludes. Ühtlasi räägib autor avameelselt oma kahtluste tärkamisest, siseheitlustest ja vaadete valulikust muutumisest."

Võib öelda, et tegu on mehega, kelle elu on olnud raske, kuid täis õnnelikke juhuseid, mis natukenegi leevendasid ja muutsid paremaks tema olukorda sealses ühiskonnas. Kasuks tuli ka hea kohanemisvõime ja õppimistahe, mis võimaldasid saada ka paremaid tööotsi.

Elulood on mõnus lugemine, kuna tegu on tõestisündinud juhtumitega ning tihti kirjeldatakse lisaks situatsioonidlee ka mitmeid värvikaid isiksusi. Samuti annavad elulooraamatud märkimisväärseid teadmisi ajaloo kohta, mis tulevad kindlasti tulevases elus kasuks ja aitavad inimesi paremini mõista.

"Tuhat hiilgavat päikest" - Khaled Hosseini

Raamatu sündmustik leiab aset Afganistanis, kus orvuks jäänud 15. aastane tüdruk (Mariam) on sunnitud abielluma endast 30. aastat vanema mehega. Ajapikku muutub mehe suhtumine oma abikaasasse vaenulikuks, muutes Mariami elu põrguks. Möödub 20. aastat, kui nende ellu tuleb 15. aastane tüdruk Laila, kes pannakse tähtsa valiku ette.

Raamat on läbi põimunud nende igapäevase eluga ja toimetulekuga, rääkides nii sõpruse kui ka armastuse erinevatest aspektidest. Põhisisu kõrval antakse tekstisiseselt ülevaade ka Afganistani ajaloost 30. aasta jooksul, sealsetest sõdadest ja helgematest aegadest. Hästi kajastub erinevus Lääne kultuuri ja Idamaade kultuuri vahel, kus kõik naiste õigused kuulusid nende abikaasale või mõnele teisele meessoost sugulasele, naised pidid kandma burkat ning keelatud oli üksinda tänavatel liikumine.

Vaatamata raskustele, mis meie peategelased pidid üle elama, oli raamat minu jaoks siiski väga südamlik ja jättis mu hinge jälje. Tekkis huvi rohkem Idamaade kultuurist teada saada ning samuti lugeda mõnda ajaloolist teost. Järgmisena võtan arvatavasti ette raamatu "Poliitiliselt ebakorrektne tõde Islamist", autoriks Robert Spencer.

Toon ära ühe lõigu raamatust, kus oli kirjeldatud lendlehel olevaid uusi seaduseid, illustreerimaks sealse elu karmidust:

Meie watan'i tuntakse nüüd Afganistani Islamiemiraadi nime all. Me kehtestame alljärgnevad seadused ja teie peate neist kinni pidama.
kõik kodanikud peavad viis korda päevas palvetama. Kui on palveaeg ja teid tabatakse midagi muut tegemast, saate ihunuhtlust.
kõik mehed peavad kasvatama habeme. Õige pikkus on vähemalt ühe rusika kaugus lõuast. Kui te sellest kinni ei pea, saate ihunuhtlust.
kõik poisid peavad kandma turbanit. Poisid esimesest kuuenda klassini kannavad musta turbanit, vanemad klassid kannavad valget.
Kõik poisid peavad kandma islamirõivaid. Särgikraed peavad olema kinni nööbitud.
Laulmine on keelatud.
Tantsimine on keelatud.
Kaardimäng, malemäng, hasartmängud ja lohede lennutamine on keelatud.
Raamatute kirjutamine, filmide vaatamine ja piltide maalimine on keelatud.
Kui peate papagoisid, saate ihunuhtlust. Teie linud tapetakse.
Kui varastate, raiutakse teil käsi randmest maha. Kui varastate uuesti, raiutakse teil labajalg maha. Kui te pole muslim, ärge palvetage seal, kus muslimid teid näevad. Kui te seda siiski teete, saate ihunuhtlust ja vanglakaristuse.
Kui teid tabatakse katselt muslimit oma usku pöörata, siis teid hukatakse.
Tähelepanu, naised!
Te peate kogu aeg kodus püsima. Naistel pole sünnis sihitult tänaval ringi uidata.
Kui lähete välja, peab teid saatma mahram, meessoost sugulane.
Kui teid tabatakse üksi tänavalt, saate ihunuhtlust ja teid saadetakse koju.
Te ei tohi mitte mingil juhul oma nägu näidata. Õues peate end burkaga katma. Kui te seda ei tee, saate karmi ihunuhtlust.
Kosmeetika on keelatud.
Ehted on keelatud.
Te ei tohi kanda kütkestavaid riideid.
Te ei tohi rääkida, kui teid ei kõnetata.
Te ei tohi meestega silmsidet luua.
Te ei tohi avalikus kohas naerda. Kui te seda teete, saate ihunuhtlust.
Te ei tohi küüsi värvida. Kui te seda teete, jääte sõrmest ilma.
Tütarlastel on keelatud koolis käia. Kõik tütarlastekoolid suletakse kiiremas korras.
Naistel on keelatud töötada.
Kui teid mõistetakse süüdi abielurikkumises, loobitakse teid kividega surnuks.
Kuulake, Kuulake tähelepanelikult. Kuuletuge. Allahu akbar.