"Minu õnnelik elu" - Rose Lagercrantz, Eva Eriksson

Tore ja lõbus lasteraamat, sõbralik ja kerge lugemine igas vanuses lastele. Ainukeseks miinuseks on kirjatähed, mille tõttu ei saa raamatust lugema õppida. See-eest on raamatus ilusad illustratsioonid.

Tsiteerin raamatust ühte jutukest:
"Dora oli õnnelik, kui Ella Frida talle külla tuli
ja tal lubati ööseks sinna jääda.

See oli klubi, mis hakkas pihta kell kümme
õhtul ja kestis ei tea kui kaua.
Ööklubis aeti juttu, näidati taskulambiga
teki all valgust ja söödi ööeinet.
Võileibu juustu ja kurgiga.

Ja kui enam ei jaksatud üleval olla,
sügati teineteise selga, kuni uni tuli."

"Hallaaegade algus" - Ruta Sepetys

Raamat on kirjutatud läbi 15aastase tüdruku silmade, ning räägib tema perekonna küüditamisloo. Tegu ei ole niivõrd ajaloolise teosega, vaid pigem naturalismi stiilis romaaniga. Sellegi poolest ei saa raamatus ei üle ega ümber ka ajaloost, kuna käsitletud on väga ränka teemat, mis on muutnud paljude inimeste elusid. Teos on inspireeritud tõsielusündmustest.

Raamat on kurb, emotsionaalne ja masendav, kuid sellegi poolest väga kaasa haarav. Soov tegelastele kaasa elada kasvab raamatut lugedes. Lugedes nende eluolust, hakkad ka ise mõtlema, et tänapäeval on inimestel väga hea elu: kõht on täis, katus on peakohal, tubades on soe ja korralikud riided mida selga/jalga panna. Vaatamata sellele on tänapäeva ühiskonnas väga palju vingumist nii kliima kui ka kõige muu üle, kaasa arvatud toidu üle. Paralleeliks tänapäevale, oldi tol ajal õnnelik selle üle, kui päevas saadi kusagilt kas või 3 kartulit viie inimese kohta.

"Ta on tagasi" - Timur Vermes

Raamatu peategelaseks on Hitler, kes ärkab 2011. aasta suvel keset Berliini tühermaad ning üritab tänapäevases maailmas hakkama saada. Tema põhiliseks probleemiks on tema vanamoelisus ja minevikus kinni olemine.

Teos on kirjutatud väga humoorikalt ja nii mõneski kohas sai südamest kõhutäie naerda.

Raamatut kutsus lugema tagaküljele kirjutatud tutvustus: "Suvi 2011. Adolf Hitler ärkab tühermaal Berliini südames. Ilma sõjata, ilma parteita, ilma Evata. Igal pool tuhanded võõramaalased ja…Angela Merkel."

"Märgalad" - Charlotte Roche

Raamatu tekst on šokeeriv, siivutu ja ropp. Oli väga emotsionaalne seda lugeda. Tekitas palju küsimusi, mida see kirjanik mõtles, või mis tõukas teda sellist raamatut kirjutama? Raamatukoina otsin tihti raamatuid, mis tekitaks emotsioone ning antud raamat täitis oma eesmärgi täielikult, sest ma ei mäleta, et ma midagi nii haiglast kunagi varem lugenud oleks. Igasugused Alasti-sarjad ja Hallid varjundid on selle kõrval köömes.

"Märgalad" sobiks hommikul heaks äratuskellaks või kohvi asemel hilisõhtul, kuna äratab korralikult ülesse.

Järgnev lõik on üks kõige leebemaid, mis raamatus leiab lugeda: "Sind ei või üldse uskuda, sa petsid nii mind kui arste, et vaid prantsuse keele kontrolltööst pääseda! Sult lõigati täiesti terve pimesool välja. Kust sa seda tead? Emad teavad kõike. Arstid ütlesid mulle seda koridoris. Midagi sellist pole nad veel kunagi näinud. Nüüd ma tean, kuidas sa valetada oskad!"

"Sitapead" - Aaron James

Intrigeeriva pealkirjaga raamatu autoriks on filosoofia doktor, California Ülikooli filosoofiateaduskonna abiprofessor. Aaron võib olla filosoofia doktor, kuid on suutnud raamatut kirjutada väga kerge stiiliga ja väikese huumoriga. Hoiatuseks, et tegu ei ole ilukirjandusega, mille puhul loeks raamatu esimesest lehest kuni viimaseni läbi, vaid tegemist on ikkagi sitapeade teooria lahkamisega. Juttu tuleb sugudest, positsioonidest, piirkondadest ja toimetulekutest. 

Mulle endale antud teos meeldis, oli huvitav lugeda tänapäeva ühiskonnas paratamatult kasvavast inimtüübist
. Hakkas kahju nendest inimestest, keda ühiskond ja kogemused mõjutavad nii palju, et isik muutubki sitapeaks.

Antud raamat tuleb kõigile kasuks nii sitapeadele kui ka headele inimestele.  

Tsiteerin raamatust: "Kas sitapead on ise süüdi? – Seega sitapead kujundatakse, nad ei sünni sellisena. Neid vormib ühiskonna sookultuur. Vastsündinud poisil on Ameerika Ühendriikides, Itaalias või Iisraelis märksa suurem tõenäosus kujuneda sitapeaks kui Jaapanis, Norras või Kanadas sündinud poisil"

"Carrie" - Stephen King

Raamatu peategelaseks on tüdruk nimega Carrie White, kelle ema on usuhull, tänu millele on tüdrukul suuried vastuolud oma klassikaaslastega. Üks klassikaaslastest nimega Sue hakkab tundma süümekaid, et on olnud üks Carrie tagakiusanutest ning soovib oma tegu heastada, kuid Sue ei arvanud, et sellel võib olla väga kõrge hind nii inimelude kui ka väärikuse arvelt. Carrie suurim tagakiusaja oli Chris, kellel oli lõpupeoks suur õel plaan haudumas, mis keeras kogu lõpuballi õudusunenäoks. 

Kogu tegevus toimus 1979, väikeste kõrvalpõigetega minevikku. Antud raamatust on tehtud kaks filmi.: esimene 1976 aastal e. kaks aastat peale raamatu ilmumist, ning teine 2013
sügis.  Mõlemad filmid on head ning väärt vaatamist ja ka raamat on suurepärane. "Carrie" on väga õpetlik lugu, sest näitab, et juba 1979 aastal oli tõsiseks probleemiks koolivägivald, mis pole tänapäevalgi kuhugile kadunud, vaid pigem jälle aktuaalseks teemaks muutunud.

"Miss Peregrine'i kodu ebaharilikele lastele" - Ransom Riggs

Tegu on autori esikromaaniga ning raamatus olevate illustratsioonfotode järgi pidasin raamatut esialgu õudusjuttude klassi kuuluvat. Selgus aga, et tegemist on väga hea, huvitava ja fantaasiarikka noorteromaaniga, mida soovitaksin lugeda ka täiskasvanutel. Üle pika aja üks raamat, mida oli tõesti raske käest ära panna ja lugemist lõpetada (minuga juhtub seda harva).

Raamatul on ka järg, nii et tõelised fännid saavad seda juba inglise keeles lugeda, Eesti keeles ei ole see veel kahjuks jõudnud ilmuda, kuna esimene raamatki sai äsja tõlgitud. Lisaks raamatule on 2015. aastal oodata ka raamatul põhinevat filmi, mida jään huviga ootama.

Ma lugesin raamatut vaheldumisi nii eesti, kui ka inglise keeles ning pean tõdema, et teos on väga hästi tõlgitud. Ei tundnud kordagi, et midagi oleks tõlkes kaduma läinud või kõlaks eesti keeles kummaliselt.

Tsiteerin raamatu tagakaanelt: "Loo alguses sunnib perekonda tabanud tragöödia kuueteistkümneaastase Jacobi minema Walesi ranniku lähedal asuvale üksikule saarele. Seal avastab poiss miss Peregrine’i lastekodu varemed. Jacobi uurimisretkel kunagistes magamistubades ja koridorides saab selgeks, et miss Peregrine’i hoolealused polnud lihtsalt ebaharilikud, vaid võisid olla ka ohtlikud. Ehk oli nende hõreda inimasustusega saarele vangistamine täiesti mõistlik otsus... Ning igasuguse loogika vastaselt hakkab Jacobile tunduma, et need lapsed võivad veel elus olla. Meeldejäävate vanade fotodega illustreeritud närvekõditavalt põnev fantaasiaromaan „Miss Peregrine’i kodu ebaharilikele lastele“ peaks pakkuma lugemisrõõmu ühtviisi nii täiskasvanutele kui teismelistele – kõigile, kes armastavad salapäraseid seiklusi"