"Kuidas olla naine" - Caitlin Moran

Väga humoorikas ja lõbus raamat, kus autor räägib otse ja ausalt naiseks olemise muredest ja rõõmudest.

Ma nimetaksin seda isegi autobiograafiliseks teoseks.

Tsiteerin lõigu raamatust: "Isikliku kogemuse põhjal rääkides on 100 000 aasta pikkusel meeste ülemvõimul üksainus lihtne põhjus - nemad ei haigestu põiepõletikku. Miks ei avasatnud Ameerikat 1492. aastal mõni naine? Milline naine oleks antibiootikumide-eelsel ajastul valmis riskima sellega, et jõuda keset Atlandi ookeani ja veeta seejärel ülejäänud reis nuttes tualetipoti külge klammerdunult, aeg-ajalt illuminaatorist välja karjudes: "Ega New York juba ei paista? Tooge mulle üks hot dog!"

Veel saab vastused küsimustele:

• Miks ma pean ennast vahatama?
• Kas mul tuleks kasutada Botoxit?
• Kas mehed vihkavad mind salaja?
• Kuidas kutsuda oma vagiinat?
• Miks rinnahoidja haiget teeb?
• Miks kõik muudkui küsivad, millal ma juba lapse saan?

Nendele küsimustele vastates toetub kirjanik omaenda kogemustele.

"Slummidiplomaadid" - Marina Elbasaar

Leidsin Apollost uute raamatute riiulist huvitava teose nimega "Slummidiplomaadid".

See on kogumik humoorikatest ja nostalgilistest lühilugudest ning mille peategelasteks on Hella ja Alla ning teemaks nende vaheline sõprus. Tegevus toimub peamiselt Tallinnas ja Brüsselis, väikeste kõrvalpõigetega. Kerge jutuga raamat, mis on ühtlasi ka lõbus ja soe.

Tsiteerin väikese jupi raamatust: "Kalamaja on armsate puumajadega linnaosa mere kaldal. Õhk on seal alati värske ja merelt puhub mõnus soolane tuul."

"The Fault in Our Stars" - John Green

Otsustasin seekord tähelepanu pöörata võõrkeelsele kirjandusele. Tähelepanu pälvis raamat "The Fault In Our Stars". 

Raamat räägib silmapaistvatest noortest, kes võitlevad iga päev vähiga ning loodavad kunagi terveks saada, olla õnnelikud ja leida armastust. Lugu keerleb põhiliselt Hazel ja Augustuse vahel. Hazelil on surmav vähk ja arstid suudavad vaid võita aega enne kui piiga sureb. Augustusega tundub aga lugu selline, et kutt on vähist võitu saanud, kuid kas see ikka on nii? Juttu tuleb veel Isaac’ist, kinnisidee raamatutest ja Amsterdami reisist.

See on üks kõige emotsionaalseimaid raamatuid, mida olen lugenud ja üks ilusamaid lugusi, mida kindlasti loen uuesti.

"Layla" - Jari Tervo

Tsiteerin raamatu tutvustust: "Layla on ilus ja eluvõõras kurdi tüdruk, kes eksib tahtmatult oma suguvõsa reeglite vastu ning määratakse seetõttu surma. Tänu oma vennale pääseb ta napilt karistuse täideviimisest ja nii algabki põgenemine läbi Euroopa, kannul kättemaksuhimulised veresugulased. Lõpuks jõuab Layla välja põhjamaisesse heaoluühiskonda, kuid siingi ei oota teda just kõige magusam põli. Ida irratsionaalsed kombed satuvad vastamisi Lääne silmakirjalikkuse ja võltsempaatiaga ning nende vahel püüab ellu jääda üks nääpsuke kurdi tüdruk, kes pole jõudnud õieti ellugi astuda."

Mul oli alguses raske järge pidada, et kes on kes, aga lõpuks hakkas asi edenema. Eri peatükkides räägib erinevatest inimestest ning lõpuks selgub, et kõik on omavahel seotud.

Minu jaoks tuli üllatusena kui kergekäeliselt mõistetakse Kurdi tüdrukuid surma, et oma suguvõsa au taastada. Piisab kas või võõra mehega rääkimisest või sellest, kui too mees kogematta tüdruku väikest sõrme puudutab kui juba arvatakse, et nende vahel on lubamatu armuafäär. 

Naljakaid seikku pakkusid kultuurierinevustest põhjustatud arusaamatused. Näiteks Kurdi perekonnapeale pakuti Soome söögikohas  rootsi laua võimalust, millest mees täielikult keeldlus, öeldes, et terve elu on naine teda teenindanud, tema on nii harjunud ja nõuab ka nüüd, et mõni naine teda teenindaks ja toidu lauda tooks. Teine minu jaoks humoorikas seik oli, kus Türgist saabunud Kurdi perekonnapea kommenteeris Soome külma kliimat (õues oli -25 kraadi): "Allah on selle maa hüljanud! selle maa päike on külm täht."

Nagu sarjast "Moodne aeg" raamatutega ikka, on seegi hea raamat ja väärt lugemist.

"Tappa laulurästast" - Nelle Harper Lee

Tegemist on Ameerika kirjanduse klassikalise teosega, mis on ühtlasi ka autori ainsaks avaldatud raamatuks.

Raamat on kirjutatud läbi 7. aastase tüdruku silmade ning räägib naha värvist põhjustatud ebavõrdsusest 20. sajandi Ameerikas, kuid ka laste fantaasiatest ning seiklustest. 

Ma ei ütleks rohkem raamatu kohta mitte midagi, sest seda mida ma öelda tahan, ei suuda ma sõnadesse panna. Peale raamatu lugemist valdas mind väga tugev emotsioon, mida ma ei oska kirjeldada ja arvatavasti mõtlen veel raamatust loetule päevi/nädalaid peale selle lugemist. Ühe sõnaga, raamat jättis mu südamesse väga sügava jälje.

Ma soovitan raamatut lugeda inglise keeles, kuna siis ei lähe tõlkes midagi kaduma. 

"Viimane Narco" - Malcolm Beith

Tsiteerin raamatu tagagaanelt: ’’See narkoparun on praegu maailma enim tagaotsitud põgenik. Ta on olnud jooksus 2001.aastast, kui vanglast põgenes, andes valvuritele altkäemaksu hoonest pesukärus väljasõidutamiseks.

El Chapo kartell veab iga aasta USAsse tunnelite, lennukite ja allveelaevadega tuhandeid tonne kokaiini, marihuaanat ja heroiini. Ta on teeninud miljardeid dollareid, 2009.aastal oli mees Forbesi maailma mõjukaimate inimeste nimekirjas. Chapo annab altkäemaksu, aga tapab ka politseinikke, sõdureid ja neid, kes ta reedavad. Kohalikud peavad meest rahvakangelaseks.’’

Raamatus saab päris hea ülevaate narkomaailmast, ühiskonnast ja riigis võimulolevatest tegelastest. Saate ise otsustada, kas nõustute El Chapo kui rahvakakangelaseks olemisega, või on teil sellel teemal teine arvamus. Lisaks paneb mõtlema, kas kõigil inimestel on tegelikult võrdsed võimalused siin maailmas saavutada midagi paremat kui kuuluda narkomaailma.

Igastahes väga hea raamat, mis kindlasti väärib lugemist

"Üle sidrunite. Optimist Andaluusias" - Chris Stewart

’’Bonka hakkas ägedalt haukuma ja siis kuulsingi ma kellasid. Domingo lambad jalutasid kuuvalguses allajõge. Suutsin pimeduses kõigepealt eristada suurte kikkis kõrvadega Pepslit, kes sammus karja ees. Kui nad lähemale jõudsid, nägin, et eesli seljas istub Domingo ja tema taga, käed ümber mehe piha, pea uniselt tema õlal, oli Antonia. Libistasime end alligaatori kombel tagasi jõkke ja naeratasime üksteisele, kui nad möödusid.’’ - See oli tsitaat raamatu lõpust, mulle meeldis selle sõnaline kõla.

’’Üle sidrunite’’ on kaasahaarava, kerge kirjaga raamat, mis räägib Chris Stewarti suurest otsusest kolida abikaasaga imelisse mägitallu Andaluuasias. Raamatus saab kohe algusest peale kaasa elada maja valimisel, kolimisel, nende muredele kividega täis maalapiga, vana peremehe kassidele uue elu andmisel, nende väikesele plikatirtsule ning paljudele teistele huvitavatele lugudele.

Soovitan lugeda kõigil, sest antud teos on tõesti inspireeriv ja huvitavaid kogemusi täis.