"Ta on tagasi" - Timur Vermes

Raamatu peategelaseks on Hitler, kes ärkab 2011. aasta suvel keset Berliini tühermaad ning üritab tänapäevases maailmas hakkama saada. Tema põhiliseks probleemiks on tema vanamoelisus ja minevikus kinni olemine.

Teos on kirjutatud väga humoorikalt ja nii mõneski kohas sai südamest kõhutäie naerda.

Raamatut kutsus lugema tagaküljele kirjutatud tutvustus: "Suvi 2011. Adolf Hitler ärkab tühermaal Berliini südames. Ilma sõjata, ilma parteita, ilma Evata. Igal pool tuhanded võõramaalased ja…Angela Merkel."

"Märgalad" - Charlotte Roche

Raamatu tekst on šokeeriv, siivutu ja ropp. Oli väga emotsionaalne seda lugeda. Tekitas palju küsimusi, mida see kirjanik mõtles, või mis tõukas teda sellist raamatut kirjutama? Raamatukoina otsin tihti raamatuid, mis tekitaks emotsioone ning antud raamat täitis oma eesmärgi täielikult, sest ma ei mäleta, et ma midagi nii haiglast kunagi varem lugenud oleks. Igasugused Alasti-sarjad ja Hallid varjundid on selle kõrval köömes.

"Märgalad" sobiks hommikul heaks äratuskellaks või kohvi asemel hilisõhtul, kuna äratab korralikult ülesse.

Järgnev lõik on üks kõige leebemaid, mis raamatus leiab lugeda: "Sind ei või üldse uskuda, sa petsid nii mind kui arste, et vaid prantsuse keele kontrolltööst pääseda! Sult lõigati täiesti terve pimesool välja. Kust sa seda tead? Emad teavad kõike. Arstid ütlesid mulle seda koridoris. Midagi sellist pole nad veel kunagi näinud. Nüüd ma tean, kuidas sa valetada oskad!"

"Sitapead" - Aaron James

Intrigeeriva pealkirjaga raamatu autoriks on filosoofia doktor, California Ülikooli filosoofiateaduskonna abiprofessor. Aaron võib olla filosoofia doktor, kuid on suutnud raamatut kirjutada väga kerge stiiliga ja väikese huumoriga. Hoiatuseks, et tegu ei ole ilukirjandusega, mille puhul loeks raamatu esimesest lehest kuni viimaseni läbi, vaid tegemist on ikkagi sitapeade teooria lahkamisega. Juttu tuleb sugudest, positsioonidest, piirkondadest ja toimetulekutest. 

Mulle endale antud teos meeldis, oli huvitav lugeda tänapäeva ühiskonnas paratamatult kasvavast inimtüübist
. Hakkas kahju nendest inimestest, keda ühiskond ja kogemused mõjutavad nii palju, et isik muutubki sitapeaks.

Antud raamat tuleb kõigile kasuks nii sitapeadele kui ka headele inimestele.  

Tsiteerin raamatust: "Kas sitapead on ise süüdi? – Seega sitapead kujundatakse, nad ei sünni sellisena. Neid vormib ühiskonna sookultuur. Vastsündinud poisil on Ameerika Ühendriikides, Itaalias või Iisraelis märksa suurem tõenäosus kujuneda sitapeaks kui Jaapanis, Norras või Kanadas sündinud poisil"

"Carrie" - Stephen King

Raamatu peategelaseks on tüdruk nimega Carrie White, kelle ema on usuhull, tänu millele on tüdrukul suuried vastuolud oma klassikaaslastega. Üks klassikaaslastest nimega Sue hakkab tundma süümekaid, et on olnud üks Carrie tagakiusanutest ning soovib oma tegu heastada, kuid Sue ei arvanud, et sellel võib olla väga kõrge hind nii inimelude kui ka väärikuse arvelt. Carrie suurim tagakiusaja oli Chris, kellel oli lõpupeoks suur õel plaan haudumas, mis keeras kogu lõpuballi õudusunenäoks. 

Kogu tegevus toimus 1979, väikeste kõrvalpõigetega minevikku. Antud raamatust on tehtud kaks filmi.: esimene 1976 aastal e. kaks aastat peale raamatu ilmumist, ning teine 2013
sügis.  Mõlemad filmid on head ning väärt vaatamist ja ka raamat on suurepärane. "Carrie" on väga õpetlik lugu, sest näitab, et juba 1979 aastal oli tõsiseks probleemiks koolivägivald, mis pole tänapäevalgi kuhugile kadunud, vaid pigem jälle aktuaalseks teemaks muutunud.