"Miss Peregrine'i kodu ebaharilikele lastele" - Ransom Riggs

Tegu on autori esikromaaniga ning raamatus olevate illustratsioonfotode järgi pidasin raamatut esialgu õudusjuttude klassi kuuluvat. Selgus aga, et tegemist on väga hea, huvitava ja fantaasiarikka noorteromaaniga, mida soovitaksin lugeda ka täiskasvanutel. Üle pika aja üks raamat, mida oli tõesti raske käest ära panna ja lugemist lõpetada (minuga juhtub seda harva).

Raamatul on ka järg, nii et tõelised fännid saavad seda juba inglise keeles lugeda, Eesti keeles ei ole see veel kahjuks jõudnud ilmuda, kuna esimene raamatki sai äsja tõlgitud. Lisaks raamatule on 2015. aastal oodata ka raamatul põhinevat filmi, mida jään huviga ootama.

Ma lugesin raamatut vaheldumisi nii eesti, kui ka inglise keeles ning pean tõdema, et teos on väga hästi tõlgitud. Ei tundnud kordagi, et midagi oleks tõlkes kaduma läinud või kõlaks eesti keeles kummaliselt.

Tsiteerin raamatu tagakaanelt: "Loo alguses sunnib perekonda tabanud tragöödia kuueteistkümneaastase Jacobi minema Walesi ranniku lähedal asuvale üksikule saarele. Seal avastab poiss miss Peregrine’i lastekodu varemed. Jacobi uurimisretkel kunagistes magamistubades ja koridorides saab selgeks, et miss Peregrine’i hoolealused polnud lihtsalt ebaharilikud, vaid võisid olla ka ohtlikud. Ehk oli nende hõreda inimasustusega saarele vangistamine täiesti mõistlik otsus... Ning igasuguse loogika vastaselt hakkab Jacobile tunduma, et need lapsed võivad veel elus olla. Meeldejäävate vanade fotodega illustreeritud närvekõditavalt põnev fantaasiaromaan „Miss Peregrine’i kodu ebaharilikele lastele“ peaks pakkuma lugemisrõõmu ühtviisi nii täiskasvanutele kui teismelistele – kõigile, kes armastavad salapäraseid seiklusi"

"Kutsu mind printsessiks" - Sara Blædel

"Kutsu mind printsessiks" on järjekordne krimka, mis on ilmunud kirjastus Sinisuka Krimi sarjast. See oli ka üheks esimeseks raamatuks, mida ma sellest sarjast lugenud olen.

Raamat ise räägib kindla käitumismustriga sarivägistaja tabamisest ning netitutvustest. Lisaks toob sisse ka peategelase e. politseiuurija isikliku elu probleeme ja igapäeva elu. Lugedes hakkab fantaasia lendama ja kahtlust võivad äratada nii mõnedki süütud tegelased, kuid kas nad on siiski nii süütud kui paistab? Vahepeal kruvib raamat mõnusalt pingeid, et neid siis ootamatute lahendustega leevendada.

Alguses tundus raamat natukene igavavõitu ja keskpärane lugemine, aga mida edasi, seda põnevamaks raamat muutus. Soovitan kindlasti lugeda krimkasõpradel ja huvitav oleks nendegi arvamust kuulda, kuna ise ei ole väga krimkade fänn.

"Küüslauk ja safiirid" - Ruth Reichl

"Küüslauk ja safiirid" on Ruth Reichli imemaitsev ja üleannetu ülevaade ajast, mille ta veetis inkognito

restoranikriitikuna. Reichl teab, et olla hea toidukriitik, pead jääma anonüümnseks. Asunud nii ihaldusväärsesse ametisse nagu New York Timesi restoranikriitik, hakkab ta end maskeerima, et söögikohtades tema ümber ei lipitsetaks.

Väike lõik raamatu taga kaanelt.:"Väga hea vaheldus oli sellist raamatut lugeda. Turgutas meeli ning ajas suu vett jooskma ning lisaks saad proovida mõnda ahvatlevat toiduretsepti ka. Sobib kõigile toidusõltlastele või neile, kes soovivad enda suu vesiseks muuta."

Raamatus on ära toodud ka mõningad retseptid, ei lugeja ei peaks niisama suud vesistama, vaid saaks ka ise kodus kokakunsti järele proovida.

"Jaanik(a)" - Kadri Pettai

Raamat jäi mul näppu täiesti juhuslikult, uitades Apollo raamatupoe Varraku soodusmüügil. Tegu on väga põneva teosega, kus on meile teada olevale nö inimeste elule lisaks sisse toodud ka Eesti rahvapärimustest pärit metsahaldjad ja kodukäiad.

Raamat jutustab Jaanikast, kellel on enda emaga suurepärased sõbranna-suhted, kuid kahjuks ei ole ta midagi kuulnud enda isast - ema lihtsalt keeldub talle rääkimast. Emaga koos maale, ema lapsepõlvekoju kolides, hakkab aga lõngakera veerema ning päevavalgele tuleb nii mõndagi huvitavat.

Ma nimetaksin seda noorsooromaani isegi leebes mõttes krimkaks, kuna tõesti oli väga paeluv ja põnev. Meeldivat närvikõdi lisas ka raamatu viimane sõna: "Jätkub....". Kuna raamat on välja antud 2012. aastal, loodan, et varsti näeb päevavalgust ka raamatu järg, kuna uudishimu on tõesti tappev!

Kuigi tegu on noorsooromaaniga, soovitan antud teost lugeda ka täiskasvanutel inimestel.

"Minu Mustamäe" - Armin Kõomägi

Kirjanikul on ainulaadne väljendusstiil ning hea huumorimeelega ja põnevad jutud. Raamatut kiideti Kirjandusministeeriumis, kuid alati kiidetud sealsed raamatud pole niivõrd head kui selleks osutus "Minu Mustamäe". Teine põhjus, miks seda lugeda soovisin, oli Mustamäel elatud pikad aastad ning esimesed loetud read äratasid kõik toredad mälestused, mida oma kodukandis kogesin.

Sobib kõigile, kellel on veidi kiiksuga huumorimeel.

Tsiteerin: "Ühest trepikojast väljus kiirustades nooruk, kõvad värskekapsasupi lõhnad küljes, ja rebis lahti viisteist  aastat vana bemari ukse. Märkasin tahavaatepeeglil rippumas tervet kilo lõhnakuuski. Halba aimates lisasin hoogu, aga see ei päästnud. Kutt tegi kannaka ja hetkel, mil ta must möödus, tabas mind lahtisest aknast lõhnakuuskedega vürtsitatud Dima Bilan. Olin Nördinud."

"Minu Stockholm. Vanniga merel" - Rita Ahonen

,,Kaebamine on paljude rootslaste arvates demokraatia väljendus. Näiteks teeb üks kodanik lehe kaudu ettepaneku lõpetada kirikukellade helistamine, sest need segavat tema öörahu.’’

Olin väga vaimustuses kui Minu Stockholm raamatupoodi ilmus, sest mitmeid aastaid on mul olnud Rootsi vaimustus. Minu Stockholmi oli huvitav lugeda, avas pildi sealsest elust, mida autor oli kogenud, omaks võtnud ja avastanud. Nagu ikka minu sarja raamatutega, saab teadmisi nende kultuurist, kommetest ja sealsest elust. Olin juba nii mõnegi Rootsi kultuuri hoiakutega tutvunud, kuid raamat suutis mind siiski üllatada hoopis millegi uuega. Asja tegi veelgi huvitavamaks Rita saabumise periood Stockholmi, mis toimus 1988.aastal. Elu Rootsis oli tol ajal parem kui Eestis. Igatahes hea raamat ja ilusad pildid.

"Kuidas olla naine" - Caitlin Moran

Väga humoorikas ja lõbus raamat, kus autor räägib otse ja ausalt naiseks olemise muredest ja rõõmudest.

Ma nimetaksin seda isegi autobiograafiliseks teoseks.

Tsiteerin lõigu raamatust: "Isikliku kogemuse põhjal rääkides on 100 000 aasta pikkusel meeste ülemvõimul üksainus lihtne põhjus - nemad ei haigestu põiepõletikku. Miks ei avasatnud Ameerikat 1492. aastal mõni naine? Milline naine oleks antibiootikumide-eelsel ajastul valmis riskima sellega, et jõuda keset Atlandi ookeani ja veeta seejärel ülejäänud reis nuttes tualetipoti külge klammerdunult, aeg-ajalt illuminaatorist välja karjudes: "Ega New York juba ei paista? Tooge mulle üks hot dog!"

Veel saab vastused küsimustele:

• Miks ma pean ennast vahatama?
• Kas mul tuleks kasutada Botoxit?
• Kas mehed vihkavad mind salaja?
• Kuidas kutsuda oma vagiinat?
• Miks rinnahoidja haiget teeb?
• Miks kõik muudkui küsivad, millal ma juba lapse saan?

Nendele küsimustele vastates toetub kirjanik omaenda kogemustele.

"Slummidiplomaadid" - Marina Elbasaar

Leidsin Apollost uute raamatute riiulist huvitava teose nimega "Slummidiplomaadid".

See on kogumik humoorikatest ja nostalgilistest lühilugudest ning mille peategelasteks on Hella ja Alla ning teemaks nende vaheline sõprus. Tegevus toimub peamiselt Tallinnas ja Brüsselis, väikeste kõrvalpõigetega. Kerge jutuga raamat, mis on ühtlasi ka lõbus ja soe.

Tsiteerin väikese jupi raamatust: "Kalamaja on armsate puumajadega linnaosa mere kaldal. Õhk on seal alati värske ja merelt puhub mõnus soolane tuul."

"The Fault in Our Stars" - John Green

Otsustasin seekord tähelepanu pöörata võõrkeelsele kirjandusele. Tähelepanu pälvis raamat "The Fault In Our Stars". 

Raamat räägib silmapaistvatest noortest, kes võitlevad iga päev vähiga ning loodavad kunagi terveks saada, olla õnnelikud ja leida armastust. Lugu keerleb põhiliselt Hazel ja Augustuse vahel. Hazelil on surmav vähk ja arstid suudavad vaid võita aega enne kui piiga sureb. Augustusega tundub aga lugu selline, et kutt on vähist võitu saanud, kuid kas see ikka on nii? Juttu tuleb veel Isaac’ist, kinnisidee raamatutest ja Amsterdami reisist.

See on üks kõige emotsionaalseimaid raamatuid, mida olen lugenud ja üks ilusamaid lugusi, mida kindlasti loen uuesti.

"Layla" - Jari Tervo

Tsiteerin raamatu tutvustust: "Layla on ilus ja eluvõõras kurdi tüdruk, kes eksib tahtmatult oma suguvõsa reeglite vastu ning määratakse seetõttu surma. Tänu oma vennale pääseb ta napilt karistuse täideviimisest ja nii algabki põgenemine läbi Euroopa, kannul kättemaksuhimulised veresugulased. Lõpuks jõuab Layla välja põhjamaisesse heaoluühiskonda, kuid siingi ei oota teda just kõige magusam põli. Ida irratsionaalsed kombed satuvad vastamisi Lääne silmakirjalikkuse ja võltsempaatiaga ning nende vahel püüab ellu jääda üks nääpsuke kurdi tüdruk, kes pole jõudnud õieti ellugi astuda."

Mul oli alguses raske järge pidada, et kes on kes, aga lõpuks hakkas asi edenema. Eri peatükkides räägib erinevatest inimestest ning lõpuks selgub, et kõik on omavahel seotud.

Minu jaoks tuli üllatusena kui kergekäeliselt mõistetakse Kurdi tüdrukuid surma, et oma suguvõsa au taastada. Piisab kas või võõra mehega rääkimisest või sellest, kui too mees kogematta tüdruku väikest sõrme puudutab kui juba arvatakse, et nende vahel on lubamatu armuafäär. 

Naljakaid seikku pakkusid kultuurierinevustest põhjustatud arusaamatused. Näiteks Kurdi perekonnapeale pakuti Soome söögikohas  rootsi laua võimalust, millest mees täielikult keeldlus, öeldes, et terve elu on naine teda teenindanud, tema on nii harjunud ja nõuab ka nüüd, et mõni naine teda teenindaks ja toidu lauda tooks. Teine minu jaoks humoorikas seik oli, kus Türgist saabunud Kurdi perekonnapea kommenteeris Soome külma kliimat (õues oli -25 kraadi): "Allah on selle maa hüljanud! selle maa päike on külm täht."

Nagu sarjast "Moodne aeg" raamatutega ikka, on seegi hea raamat ja väärt lugemist.

"Tappa laulurästast" - Nelle Harper Lee

Tegemist on Ameerika kirjanduse klassikalise teosega, mis on ühtlasi ka autori ainsaks avaldatud raamatuks.

Raamat on kirjutatud läbi 7. aastase tüdruku silmade ning räägib naha värvist põhjustatud ebavõrdsusest 20. sajandi Ameerikas, kuid ka laste fantaasiatest ning seiklustest. 

Ma ei ütleks rohkem raamatu kohta mitte midagi, sest seda mida ma öelda tahan, ei suuda ma sõnadesse panna. Peale raamatu lugemist valdas mind väga tugev emotsioon, mida ma ei oska kirjeldada ja arvatavasti mõtlen veel raamatust loetule päevi/nädalaid peale selle lugemist. Ühe sõnaga, raamat jättis mu südamesse väga sügava jälje.

Ma soovitan raamatut lugeda inglise keeles, kuna siis ei lähe tõlkes midagi kaduma. 

"Viimane Narco" - Malcolm Beith

Tsiteerin raamatu tagagaanelt: ’’See narkoparun on praegu maailma enim tagaotsitud põgenik. Ta on olnud jooksus 2001.aastast, kui vanglast põgenes, andes valvuritele altkäemaksu hoonest pesukärus väljasõidutamiseks.

El Chapo kartell veab iga aasta USAsse tunnelite, lennukite ja allveelaevadega tuhandeid tonne kokaiini, marihuaanat ja heroiini. Ta on teeninud miljardeid dollareid, 2009.aastal oli mees Forbesi maailma mõjukaimate inimeste nimekirjas. Chapo annab altkäemaksu, aga tapab ka politseinikke, sõdureid ja neid, kes ta reedavad. Kohalikud peavad meest rahvakangelaseks.’’

Raamatus saab päris hea ülevaate narkomaailmast, ühiskonnast ja riigis võimulolevatest tegelastest. Saate ise otsustada, kas nõustute El Chapo kui rahvakakangelaseks olemisega, või on teil sellel teemal teine arvamus. Lisaks paneb mõtlema, kas kõigil inimestel on tegelikult võrdsed võimalused siin maailmas saavutada midagi paremat kui kuuluda narkomaailma.

Igastahes väga hea raamat, mis kindlasti väärib lugemist

"Üle sidrunite. Optimist Andaluusias" - Chris Stewart

’’Bonka hakkas ägedalt haukuma ja siis kuulsingi ma kellasid. Domingo lambad jalutasid kuuvalguses allajõge. Suutsin pimeduses kõigepealt eristada suurte kikkis kõrvadega Pepslit, kes sammus karja ees. Kui nad lähemale jõudsid, nägin, et eesli seljas istub Domingo ja tema taga, käed ümber mehe piha, pea uniselt tema õlal, oli Antonia. Libistasime end alligaatori kombel tagasi jõkke ja naeratasime üksteisele, kui nad möödusid.’’ - See oli tsitaat raamatu lõpust, mulle meeldis selle sõnaline kõla.

’’Üle sidrunite’’ on kaasahaarava, kerge kirjaga raamat, mis räägib Chris Stewarti suurest otsusest kolida abikaasaga imelisse mägitallu Andaluuasias. Raamatus saab kohe algusest peale kaasa elada maja valimisel, kolimisel, nende muredele kividega täis maalapiga, vana peremehe kassidele uue elu andmisel, nende väikesele plikatirtsule ning paljudele teistele huvitavatele lugudele.

Soovitan lugeda kõigil, sest antud teos on tõesti inspireeriv ja huvitavaid kogemusi täis.

"Ülepeakaela. Armununa Lõuna-Itaalias" - Chris Harrison

Suvi on hea aeg alustada oma elu uuelt leheküljelt, proovida midagi uut või tuua värskust oma praegusele elule. Antud raamat ’’Ülepeakaela’’ annaks teile lisatõuke kogeda midagi erakordselt ilusat, huvitavat ja lõbusat, sest Chris Harrison muutis kardinaalselt  oma elu ja julges ka sellest kirjutatada.

Raamat räägib, kuidas Chris ootamatult kohtas oma eluarmastust ja nende algset koosolemist takistas vahemaa, kuna Chris oli pärit Austraaliast ning ilus ning lummav Daniela hoopiski Itaaliast. Lõpuks  otsustas Chris kolida Itaaliasse, kus ta koges palju huvitavaid seiklusi, naljakaid hetki, itaalia moodi armastust, kurbust, korralagedust ja kõike muud, millest saate teada lugedes "Ülepeakaela" raamatut.

Üks hea tsitaat raamatust: ’’Hakkasin parasjagu liftiga saatkonnast lahkuma, kui märkasin abiellumisloal kahtlast rida: ,,Ükski seadus ei keela Austraalia kodanikul abielluda Austraalia kodanikuga.’’ Kuna mina plaanisin abielluda Itaalia kodanikuga, vajutasin alla jõudes uuesti kolmandale korruse nuppu ja näitasin üleval oma leidu dokumendi koostajale.’’

Miks on hea lugeda inglise keelseid raamatuid originaalkeeles?

Vastus on väga lihtne: siis ei lähe tõlkes midagi kaduma. Toon näite Nelle Lee Harper'i raamatust "To Kill a Mockingbird" e. "Tappa laulurästast".

Originaalis: "Report and be damned to ye! Ain't no snot-nosed slut of a schoolteacher ever born c'n make me do nothin'! You ain't makin' me go nowhere!"

Tõlkes: "Kanna ette ja käi kus kurat! Seda küll ei ole, et mõni tatise ninaga koolimamsel mind siin kamandama tuleb! Sinu käsu pääle ma vilistan!"

 Andke teada, mida Te arvate ning eelistate? Kas eelistate lugeda inglise keelseid raamatuid eesti keeles või originaalkeeles?

"Hetk enne homset" - Kaja Sepp

Tsiteerin raamatu tagakaanelt:"Kas on vale, kui ema otsustab uues abielus uue lapse saada? Miks pole inimesed sellised, nagu nad end välja näitavad? Millist hinda tuleb maksta edu eest Superstaari-saates? Kuidas saada üle esimese armastuse valust? Miks sõbrad reedavad? Suuri küsimusi jagub, kuid 15-aastane Erle ei tea veel vastuseid..."

Tegu on 2012. aasta noorteromaanivõistluse võidutööga ja peale lugemist julgen öelda, et see teos on oma koha vääriline.

Raamat räägib 15. aastasest Erlest, kelle ema ja kasuisa ostavad maale suvekodu. Maal suvitades tutvub ta ka teiste külanoortega, kellega läbikäimine avab tema jaoks täiesti uue maailma, näidates linnatüdrukule ka maaelu pahupoolt.  Juttu tuleb veel muidugi armumisest, armuvalust, sõpradevahelisest reetmisest ja paljust muustki. Saab selgeks, kes on tõelised sõbrad, kelle peale saab alati loota, aga ka see, et vahest ei ole inimesed sellised, kellena end näitavad.

Teos oli väga kaasahaarav ja kerge lugemine, pani kaasa elama noorte seiklustele ja muredele. Soovitan raamatut nii noortele, kui ka täiskasvanutele, sest võib-olla selle lugemine aitab täiskasvanutel paremini mõista teismeliste hingeelu.

"Peegeldus" - Sylvia Day

Kirglikult oodatud Crossfire seeria teises osas jätkub, esimeses osas “Alasti”, pooleli jäänud Eva ja Gideoni senusaalne lugu! 

Teises järjes muutuvad asjad tõsisemaks. Eva ja Gideoni lapsepõlvetraumad annavad üksteisele märku, mis muudavad nende suhte veel metsikumaks, intensiivsemaks ja keerulisemaks. Peamisteks sündmusteks raamatus on Eva ja Cary’l Las Vegasesse, Eva ja Bretti kohtumine ning selle tagajärjed, Cary suhtedraama ja haiglasse sattumine. Šokeerivaim nendest sündmustest saab olema Nathani tagasitulek Eva ellu ning millisteks tegudeks on valmis Gideon, et hoida Eva turvaliselt endale?

Raamat paneb lugejat tundma kõiki tundeid ühes koos tegelaskujudega, tänu millele teeb su hingetuks ja väga emotsionaalseks. 

Autoril ilmus juuni alguses kolmas raamat, mida saab inglise keeles lugeda, kuid eesti keelset tõlget veel kahjuks ei ole.

"Viin su endaga, Phoenix" - Joss Stirling

˶Mu süda jättis tema ilmet nähes lööke vahele. See ei olnud nüri klaasistunud pilk, nagu tavaliselt mu ohvritel – tema oli millegi pärast toimuvast teadlik, raev silmades põlemas."

Raamat on jätk "Ma leian su, Sky" raamatule, kuid tegevus toimub Londonis ning seega täiesti teises keskkonnas.

Teine raamat on veel ohtlikum ja intensiivsem kui esimene raamat. Seekord on teose keskpunktis Zedi vend Yves ja tema hingeleidja Phoenix. Yves ei osanud aimata, et leiab varaste seast oma hingeleidja ning päästa, tänu millele peab ta mängu panema kogu oma kavalused ja oskused. Erinevalt esimesest raamatust, kus peategelasel Sky’l polnud aimugi oma päritolust, siis teises raamatus Phoenix vähemalt teadis, kes ta ema on, enda nime ning oma võimed. Phoenixil oli raske uskuda, et hingeleidja legend osutus tõetruuks. Phoenix kuulus varaste kommuuni, keda juhtis Seer. Kõik mida nad varastasid, pidid nad Seer’ile tooma üüri eest, et neil lubataks selles kommuunis elada.

Raamatus kohtuvad kaks Savanti maailma, hea ja halb, kes siis esikohale jääb? Loe või vaiki. Igastahes põnevust ja keerukust on rohkem kui esimeses raamatus. Loodame varsti lugeda triloogia kolmandat raamatut eesti keelses tõlkes.

"Ma leian su, Sky" - Joss Stirling

Tegu on sarja I raamatuga.

Minu lemmiklõik raamatust, siis kui Sky ja Zed Halloweeni ajal kohtingul käisid: ˮTa naeratas,˶ See on suur väljakutse kui su luukere kostüüm seljas on. Kas sa tead, et sa särad kuuvalguses? Ükski mu kohtingukaaslane pole seda varem suutnud. ̋ ˮ

Juttu tuleb hõimust, keda kutsutakse Savantiteks. Ei ole need vampiirid, nõiad, libahundid või midagi taolist, millest enamasti kirjutatakse. Savantid on eriliste annetega inimesed, kelle elueesmärk on leida oma hingeleidja ehk hingesugulane, kellega nad kokku kuuluvad ja täiustavad teineteist.

Peategelasteks on Sky ja Zed ning teemaks nende kahe erineva maailma põrkumine. Sky on juba lapsepõlvest saadik raskustega kokku põrkunud, sest vanemad hukkusid tulekahjus ning traumaatiline elurada jätkus edasi. Tüdruk ei teadnud oma nime ega sünnipäeva. Sky ei lootnud ilusale elule, kuid õnneks õnn naeratas talle. Jõuame siis Zed’i juurde, kes on kooli pahapoiss ja suur südametemurdja. Zed oli noorim vendadest, armastavast perekonnast ning armastas sporti. Võrreldes Sky eluga, kõlas Zed’i elu nagu magus mesi.

Ma leian su, Sky on väärt raamat, väga emotsionaalne ja kaasahaarav, loen kindlasti teist korda veel.

Lühikokkuvõte raamatust leiate veel SIIT!

"Köitev köitmine" - Virgylia Soosaar

Inspireeriv ja äärmiselt huvitav loominguline raamat, mis meeldib kindlasti igale raamatusõltlasele!

Tutvustus raamatu tagaküljelt: "Raamatust leiad neli köitmistehnikat, mida on lihtne kodus käepäraste vahenditega teha. Nende võtetega võid luua imelisi fotoalbumeid, märkmikke, retseptiraamatuid jm. Lisaks õpetatakse ka ajahambast räsitud raamatu parandamist. Käsitööna valminud köited sobivad nii kingituseks kui ka oma pere ajaloo talletamiseks."


Raamatut on  võimalik osta nt. Apollo raamatupoest

"Retseptisahtel käsitöökapis" - Ragne Värk, Andra Kalda

Väike kõrvalpõige lugemisest otse retseptimaailma. Osade inimeste arvates ei ole ,,Retseptisahtel’’ midagi erilist, kuid mulle jäi ta silma oma soojade piltidega, inspireerivate nippidega ja lihtsate retseptidega. Tekkis mõnus kodune tunne ja inspireeriv lend proovida raamatus ära toodud nippe, või mõelda ise midagi lahedat välja. 

Raamatus leiad igaks hetkeks midagi huvitavat: kuidas valmistada käsitsi teepakikesi, kuidas teha trips-traps-trull lauamäng veini korkidest, või teha vanast teetassist piparmündipeenar. Kõhu saab täis valmistades koorest porgandipirukat ja kõrvale juues mõnusat jäätisekokteili või jääteed. Raamatust leiab killukesi mõtteid ja ideid, mida iga sündmuse puhul on võimalik rakendada.

"Minu Jakuutia. Disko ja tundra vahel" - Aimar Ventsel

Tsitaat raamatust: ,,Olles pidanud aastaid järgima Saksa ülistruktureeritud ja üle hierarhiseeritud ühiskonna elustiili, joobusin ma vabadusest teha, mida tahan, süüa mida, millal ja kuidas tahan. Saksamaal pannakse poed tavaliselt kell seitse kinni. Kui ma Jakutskis tahtsin öösel kell kaks pudelit õlut või Bulgaaria salatit, pidin hotellist lihtsalt välja minema, kõndima vajaliku putkani ning hoplaa! – olemas see asi oli.’’

Kuna Minu sari on tuntud paljudele ning tekitab elevust ning uudishimu, siis otsustasin ühe neist uutest raamatutest lugeda. Valik langes ,,Minu Jakuutia’’ kasuks. Ei osanud arvata, et see osutub selliseks meheliku hõnguga raamatuks, kuid siiski päris huvitavaks lugemiseks. Tavaliselt sellest sarjast kirjutatud raamatud on populaarsetest kohtadest, kuhu enamus tahaksid puhkama minna või midagi erilist kogeda, kuid "Minu Jakuutia" erineb nagu öö ja päev ülejäänutest "minu" sarja raamatutest, sest Siber ei ole nii populaarne, et  keegi iga aasta sinna suure hurraaga puhkama ning avastama läheb, kuid neid inimesi ikka leidub.

Aimar kirjutab läbi meheliku ja huvitava kogemuse, kuidas ta Siberis toime tuli, millised inimesed seal elavad, millist energilist ööelu saab kogeda, mis tööd tegi. Räägib veel viina traditsioonidest ja kuidas ellu jääda karmis külmas kliimas.

Kõige olulisem rikastav kogemus raamatus on minu meelest see, et võrreldes ramaatus kirjeldatuga, on Eesti elu tegelikult lilleline ja me peaksime rohkem hindama seda, mis meil on ja mida paljudel teistel ei ole, sest mujal leidub inimesi, kes suudavad täiel rinnal elu nautida karmimates tingimustes.

Kokkuvõtteks võib öelda, et oli väga värskendav midagi teistsugust, lõbusat ja karmi lugeda. Kuna raamat on kirjutatud läbi mehe silmade võiks soovitada antud teost just meestele, kuid muidugi ka kõikidele teistele siklushimulistele, keda köidab ja huvitab Siberi elu, avastused võõral maal ning raamatus kogetud kogemused.

Üks jutuke raamatust "Õpetajat otsimas" - koostajad: R. Kilgas ja H. Raudla

Mis on tegelikult olemas?

Tee ääres turritas maa seest välja kuivanud puutüvi. Keset ööd teel hiiliv varas ehmatas: ta pidas seda valvuriks, kes tahab teda kinni võtta. Kui puurondist möödus armunud noormees, võpatas ta süda: talle näis, et seal ootab teda ta armsam. Tondilugusid kuulnud laps puhkes puujäänust nähes nutma: tema pidas seda kolliks, kes teda varitseb.
Puu aga oli ikka puu. Me näeme maailma sellisena, mis oleme ise





Rohkem infot raamatu kohta leiate SIIT

"Põhjala logiraamat" - Andrea Atzori

Raamatu kirjutas Andrea Atzori enda blogi põhjal, kus ta kajastab enda seiklusi Eestis vahetusüliõpilasena. Ka raamatu stiilis on tunda blogi mõjutusi. Tegemist ei ole ainult mitte reisikirjaga, vaid väga palju on lugejatele avatud oma hingeelu, milles peitub palju romantikat, filosoofiat ning siseheitlust iseendaga.

Peale mõningaid lehekülgi lugemist, olin valmis juba raamatu nurka viskama, kuna tekst tundus natukene segane ja mõningad laused kõlasid nagu oleks itaalia keelest eesti keelde tõlkides kasutatud Google translate'i. Õnneks otsustasin siiski need häirivad asjaolud kõrvale jätta ning sundisin ennast edasi lugema. Raamatus olid ära toodud lõbusad ja põnevad seiklused mööda Eestimaad, mis tekitasid endaski himu matkama minna.

Kuna tegevus toimub Eesti ülikoolipealinnas Tartus, saab hea ülevaate ka tudengite igapäevaelust, pidutsemistest ning kohati metsikust elust Raatuse 22 ühiselamus.

"Minu Horvaatia. Varjupaik kotkasaarel" - Sigrid Suu-Peica

See raamat jäi mulle raamatukogus näppu juhuslikult, kuigi oli plaanis seda juba ammu lugeda. Teos pakkus mulle väga huvi, kuna olen ka ise Horvaatia fänn ja salamisi unistan kunagi sinna naasta.

Raamatus räägib oma loo Eesti tüdruk, kes sattus Horvaatia Cres'i saarele kaeluskotkaste uurimiskeskusesse vabatahtlikuks. Kirjeldab väga kaasahaaravalt oma vaikset elu saarel koos loomade ja ilusa loodusega. Samuti saab hea ülevaate ka Horvaatia ajaloost.

Seda raamatut lugedes mõistsin, kui vaoshoitud ja omapäraste "kiiksudega" on eestlased võrreldes vahemererahvastega. Naljakas oli seik, kus tema Horvaadist abikaasa tundis huvi, et miks Eestis naabrid teineteist trepikojas ei tereta ning miks tihti oodatakse esikus vaikselt kuulates, kui naaber on koridorist lahkunud, enne kui ise enda korterist välja minnakse. See pani mind ennastki eestlastele omaste kiiksude üle rohkem järele mõtlema.

Soovitan kõigil raamatut lugeda, vaatamata sellele, kas ollakse Horvaatia fänn või mitte nind samuti soovitaksin lugeda inimestel, kellele meeldib palju reisida ja uusi huvitavaid kohti avastada - aga tegelikult sellistele inimestele "Minu" sarja raamatu ju mõeldud ongi...

"Tõotatud maa" - Wolfgang Ruge

Väga hästi on kirjeldatud antud teost raamatu tagakaanel:"Sakslane Wolfgang Ruge (1917-2006) sai kommunistliku meelsuse kaasa kodunt. Kui Saksamaal tulid 1933. aastal võimule natsid, põgenes ta "tõotatud maale" Nõukogude Liitu - Moskvasse.

1941. aastal küüditati poliitemigrant Ruge kasahstani ja mobiliseeriti seal niinimetatud tööarmeesse - metsatööle Põhja-Uurali vangilaagris. Kodumaale naasta õnnestus tal alles aastal 1956.

Selles raamatus jutustab Wolfgang Ruge keerulisest ja ohtlikust elust Moskvas 1930. aastate teisel poolel ning meenutab küüditamise, sunnitöö ja asumiselolekuga seostuvaid õudusi, kuid nendib, et sõprust ja armastust kogeti ka neis lootusetuna näivates oludes. Ühtlasi räägib autor avameelselt oma kahtluste tärkamisest, siseheitlustest ja vaadete valulikust muutumisest."

Võib öelda, et tegu on mehega, kelle elu on olnud raske, kuid täis õnnelikke juhuseid, mis natukenegi leevendasid ja muutsid paremaks tema olukorda sealses ühiskonnas. Kasuks tuli ka hea kohanemisvõime ja õppimistahe, mis võimaldasid saada ka paremaid tööotsi.

Elulood on mõnus lugemine, kuna tegu on tõestisündinud juhtumitega ning tihti kirjeldatakse lisaks situatsioonidlee ka mitmeid värvikaid isiksusi. Samuti annavad elulooraamatud märkimisväärseid teadmisi ajaloo kohta, mis tulevad kindlasti tulevases elus kasuks ja aitavad inimesi paremini mõista.

"Tuhat hiilgavat päikest" - Khaled Hosseini

Raamatu sündmustik leiab aset Afganistanis, kus orvuks jäänud 15. aastane tüdruk (Mariam) on sunnitud abielluma endast 30. aastat vanema mehega. Ajapikku muutub mehe suhtumine oma abikaasasse vaenulikuks, muutes Mariami elu põrguks. Möödub 20. aastat, kui nende ellu tuleb 15. aastane tüdruk Laila, kes pannakse tähtsa valiku ette.

Raamat on läbi põimunud nende igapäevase eluga ja toimetulekuga, rääkides nii sõpruse kui ka armastuse erinevatest aspektidest. Põhisisu kõrval antakse tekstisiseselt ülevaade ka Afganistani ajaloost 30. aasta jooksul, sealsetest sõdadest ja helgematest aegadest. Hästi kajastub erinevus Lääne kultuuri ja Idamaade kultuuri vahel, kus kõik naiste õigused kuulusid nende abikaasale või mõnele teisele meessoost sugulasele, naised pidid kandma burkat ning keelatud oli üksinda tänavatel liikumine.

Vaatamata raskustele, mis meie peategelased pidid üle elama, oli raamat minu jaoks siiski väga südamlik ja jättis mu hinge jälje. Tekkis huvi rohkem Idamaade kultuurist teada saada ning samuti lugeda mõnda ajaloolist teost. Järgmisena võtan arvatavasti ette raamatu "Poliitiliselt ebakorrektne tõde Islamist", autoriks Robert Spencer.

Toon ära ühe lõigu raamatust, kus oli kirjeldatud lendlehel olevaid uusi seaduseid, illustreerimaks sealse elu karmidust:

Meie watan'i tuntakse nüüd Afganistani Islamiemiraadi nime all. Me kehtestame alljärgnevad seadused ja teie peate neist kinni pidama.
kõik kodanikud peavad viis korda päevas palvetama. Kui on palveaeg ja teid tabatakse midagi muut tegemast, saate ihunuhtlust.
kõik mehed peavad kasvatama habeme. Õige pikkus on vähemalt ühe rusika kaugus lõuast. Kui te sellest kinni ei pea, saate ihunuhtlust.
kõik poisid peavad kandma turbanit. Poisid esimesest kuuenda klassini kannavad musta turbanit, vanemad klassid kannavad valget.
Kõik poisid peavad kandma islamirõivaid. Särgikraed peavad olema kinni nööbitud.
Laulmine on keelatud.
Tantsimine on keelatud.
Kaardimäng, malemäng, hasartmängud ja lohede lennutamine on keelatud.
Raamatute kirjutamine, filmide vaatamine ja piltide maalimine on keelatud.
Kui peate papagoisid, saate ihunuhtlust. Teie linud tapetakse.
Kui varastate, raiutakse teil käsi randmest maha. Kui varastate uuesti, raiutakse teil labajalg maha. Kui te pole muslim, ärge palvetage seal, kus muslimid teid näevad. Kui te seda siiski teete, saate ihunuhtlust ja vanglakaristuse.
Kui teid tabatakse katselt muslimit oma usku pöörata, siis teid hukatakse.
Tähelepanu, naised!
Te peate kogu aeg kodus püsima. Naistel pole sünnis sihitult tänaval ringi uidata.
Kui lähete välja, peab teid saatma mahram, meessoost sugulane.
Kui teid tabatakse üksi tänavalt, saate ihunuhtlust ja teid saadetakse koju.
Te ei tohi mitte mingil juhul oma nägu näidata. Õues peate end burkaga katma. Kui te seda ei tee, saate karmi ihunuhtlust.
Kosmeetika on keelatud.
Ehted on keelatud.
Te ei tohi kanda kütkestavaid riideid.
Te ei tohi rääkida, kui teid ei kõnetata.
Te ei tohi meestega silmsidet luua.
Te ei tohi avalikus kohas naerda. Kui te seda teete, saate ihunuhtlust.
Te ei tohi küüsi värvida. Kui te seda teete, jääte sõrmest ilma.
Tütarlastel on keelatud koolis käia. Kõik tütarlastekoolid suletakse kiiremas korras.
Naistel on keelatud töötada.
Kui teid mõistetakse süüdi abielurikkumises, loobitakse teid kividega surnuks.
Kuulake, Kuulake tähelepanelikult. Kuuletuge. Allahu akbar.