Raamat jäi mul näppu täiesti juhuslikult, uitades Apollo raamatupoe Varraku soodusmüügil. Tegu on väga põneva teosega, kus on meile teada olevale nö inimeste elule lisaks sisse toodud ka Eesti rahvapärimustest pärit metsahaldjad ja kodukäiad.
Raamat jutustab Jaanikast, kellel on enda emaga suurepärased sõbranna-suhted, kuid kahjuks ei ole ta midagi kuulnud enda isast - ema lihtsalt keeldub talle rääkimast. Emaga koos maale, ema lapsepõlvekoju kolides, hakkab aga lõngakera veerema ning päevavalgele tuleb nii mõndagi huvitavat.
Ma nimetaksin seda noorsooromaani isegi leebes mõttes krimkaks, kuna tõesti oli väga paeluv ja põnev. Meeldivat närvikõdi lisas ka raamatu viimane sõna: "Jätkub....". Kuna raamat on välja antud 2012. aastal, loodan, et varsti näeb päevavalgust ka raamatu järg, kuna uudishimu on tõesti tappev!
Kuigi tegu on noorsooromaaniga, soovitan antud teost lugeda ka täiskasvanutel inimestel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar