"Minu Jakuutia. Disko ja tundra vahel" - Aimar Ventsel

Tsitaat raamatust: ,,Olles pidanud aastaid järgima Saksa ülistruktureeritud ja üle hierarhiseeritud ühiskonna elustiili, joobusin ma vabadusest teha, mida tahan, süüa mida, millal ja kuidas tahan. Saksamaal pannakse poed tavaliselt kell seitse kinni. Kui ma Jakutskis tahtsin öösel kell kaks pudelit õlut või Bulgaaria salatit, pidin hotellist lihtsalt välja minema, kõndima vajaliku putkani ning hoplaa! – olemas see asi oli.’’

Kuna Minu sari on tuntud paljudele ning tekitab elevust ning uudishimu, siis otsustasin ühe neist uutest raamatutest lugeda. Valik langes ,,Minu Jakuutia’’ kasuks. Ei osanud arvata, et see osutub selliseks meheliku hõnguga raamatuks, kuid siiski päris huvitavaks lugemiseks. Tavaliselt sellest sarjast kirjutatud raamatud on populaarsetest kohtadest, kuhu enamus tahaksid puhkama minna või midagi erilist kogeda, kuid "Minu Jakuutia" erineb nagu öö ja päev ülejäänutest "minu" sarja raamatutest, sest Siber ei ole nii populaarne, et  keegi iga aasta sinna suure hurraaga puhkama ning avastama läheb, kuid neid inimesi ikka leidub.

Aimar kirjutab läbi meheliku ja huvitava kogemuse, kuidas ta Siberis toime tuli, millised inimesed seal elavad, millist energilist ööelu saab kogeda, mis tööd tegi. Räägib veel viina traditsioonidest ja kuidas ellu jääda karmis külmas kliimas.

Kõige olulisem rikastav kogemus raamatus on minu meelest see, et võrreldes ramaatus kirjeldatuga, on Eesti elu tegelikult lilleline ja me peaksime rohkem hindama seda, mis meil on ja mida paljudel teistel ei ole, sest mujal leidub inimesi, kes suudavad täiel rinnal elu nautida karmimates tingimustes.

Kokkuvõtteks võib öelda, et oli väga värskendav midagi teistsugust, lõbusat ja karmi lugeda. Kuna raamat on kirjutatud läbi mehe silmade võiks soovitada antud teost just meestele, kuid muidugi ka kõikidele teistele siklushimulistele, keda köidab ja huvitab Siberi elu, avastused võõral maal ning raamatus kogetud kogemused.