Tegu on autori esikromaaniga ning raamatus olevate illustratsioonfotode järgi pidasin raamatut esialgu õudusjuttude klassi kuuluvat. Selgus aga, et tegemist on väga hea, huvitava ja fantaasiarikka noorteromaaniga, mida soovitaksin lugeda ka täiskasvanutel. Üle pika aja üks raamat, mida oli tõesti raske käest ära panna ja lugemist lõpetada (minuga juhtub seda harva).
Raamatul on ka järg, nii et tõelised fännid saavad seda juba inglise keeles lugeda, Eesti keeles ei ole see veel kahjuks jõudnud ilmuda, kuna esimene raamatki sai äsja tõlgitud. Lisaks raamatule on 2015. aastal oodata ka raamatul põhinevat filmi, mida jään huviga ootama.
Ma lugesin raamatut vaheldumisi nii eesti, kui ka inglise keeles ning pean tõdema, et teos on väga hästi tõlgitud. Ei tundnud kordagi, et midagi oleks tõlkes kaduma läinud või kõlaks eesti keeles kummaliselt.
Tsiteerin raamatu tagakaanelt: "Loo alguses sunnib perekonda tabanud tragöödia kuueteistkümneaastase Jacobi minema Walesi ranniku lähedal asuvale üksikule saarele. Seal avastab poiss miss Peregrine’i lastekodu varemed. Jacobi uurimisretkel kunagistes magamistubades ja koridorides saab selgeks, et miss Peregrine’i hoolealused polnud lihtsalt ebaharilikud, vaid võisid olla ka ohtlikud. Ehk oli nende hõreda inimasustusega saarele vangistamine täiesti mõistlik otsus... Ning igasuguse loogika vastaselt hakkab Jacobile tunduma, et need lapsed võivad veel elus olla. Meeldejäävate vanade fotodega illustreeritud närvekõditavalt põnev fantaasiaromaan „Miss Peregrine’i kodu ebaharilikele lastele“ peaks pakkuma lugemisrõõmu ühtviisi nii täiskasvanutele kui teismelistele – kõigile, kes armastavad salapäraseid seiklusi"
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar