Hoolimata sellest, et tegu on lastele mõeldud raamatuga, läks antud teos mulle väga hinge. Juttu on vähe, rohkem annavad emotsioone ja tundeid edasi raamatu illustratsioonid. Mulle tundus raamat sünge, kurva ja liiga rängana, et seda lastele lugeda anda. Ma arvan, et lapsepõlves peaks lugema ainult õnnelikke raamatuid, mis tekitavad sinus positiivseid emotsioone.
Antud teos on lugu tüdrukust ja sellest, kuidas tema armastatud kass auto alla jooskeb ning selle tagajärjel sureb. Järgmisel päeval kaevab ema Miisule haua. Mõne päeva möödudes ilmub nende ukse taha väike must kassipoeg, kelle järgi on raamat oma nime saanud. Nad otsustavad kassi endale jätta ning jääb mulje, et vana lein olekski nagu juba unustatud.
Mulle jäi arusaamatuks, kuidas saadakse nii kergesti lemmiklooma leinast üle...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar